:format(webp)/nginx/o/2017/03/16/6456347t1hd429.jpg)
/nginx/o/2013/05/13/1749954t1hcda1.jpg)
Esimese kvartali majanduslanguse valguses on oluline küsida, mida võib langusest järeldada ja mida peaks tulevikus silmas pidama. Kui suur osa langusest oli ajutine (tsükliline) ning kui suur osa pikaajaline (struktuurne), kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Eesti majanduse teise kvartali kasv võib ajutist laadi tegurite mõju kadumise korral kujuneda kvartalivõrdluses üsna kiireks. Ometi ei ole mõtet loota, et struktuursed tegurid, nagu kaubanduspartnerite aeglane kasv, konkurentsivõimeprobleemid ja veondussektori kahanemine, kiiresti paraneksid. Seetõttu jääb majanduskasv lähiajal aastavõrdluses üsna tagasihoidlikuks. Teises kvartalis võib avalduda ka Ukraina konflikti mõju, kuigi selle realiseerumisele andmed praegu ei viita. Ettevõtete ootused küll halvenesid märtsis, kuid tellimuste maht ei ole vähenenud.