Kalle Muuli: üle piiri

Kalle Muuli
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kuigi kaubanappus läks päev-päevalt hullemaks, ei vongelnud täna 25 aastat tagasi pikimad sabad enam poeuste taga, vaid hoopis riigipiiril ja passijaoskondades.

1988. aasta suvel oli Leedu-Poola piiril Lazdijai ja Suwalki rajooni vahel Ogrodnikis avatud esimene piiripunkt, kust sai autoga üle NSV Liidu riigipiiri. Autode vool ületas kõik kujutelmad, kuid ametnikud töötasid nagu ametnikud ikka: kaheksast viieni. Siis panid nad ukse kinni ja läksid koju. Päev otsa piiriületust ­oodanud inimesed aga ööbisid autos ja jätkasid järgmisel hommikul sabatamist. 1989. aasta juulis hakati Ogrodnikis lõpuks töötama ööpäev läbi, kuid Leedu-Poola piir jäi oma mitmekilomeetriste järjekordadega veel pikaks ajaks altkäemaksukogujate Mekaks.

Tallinnas sai 1989. aasta kevadel üldrahvalike palverännakute sihtkohaks Lubja tänava miilitsajaoskond. Kõigepealt seisti seal tunde ja vahel isegi päevi järjekorras, et siseministeeriumi välisviisade osakonnale üle anda dokumendid välispassi taotlemiseks. Seejärel, enamasti mitu kuud hiljem, seisti niisama kaua, et välispass kätte saada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles