Tallinn soovib Niguliste jätta muuseum-kontserdisaaliks

Niguliste kirik.. Foto: Toomas Huik.

Tallinna linnavolikogu esitas Vabariigi Valitusele taotluse jätta avalikku kasutusse Niguliste kirik ning Neitsitorn ja sellega seotud muinsusväärtusega rajatised.

Linnavolikogu otsusega tehakse valitsusele ettepanek jätta tagastamata Niguliste muuseum-kontserdisaal, Neitsitorn, Tallitorn ning Lühikese Jala väravatorn ja hoone, vahendas Raepress.

Samasuguse seisukoha on kõigi nende objektide suhtes võtnud ka kultuuriministeerium juba 2001. aastal, kuid vabariigi valitsus ei ole vastavat otsust veel teinud, meenutas abilinnapea Kaia Jäppinen.

“Niguliste muuseum-kontserdisaal on Eesti Vabariigile ja Tallinna linnale oluline kultuuriobjekt ning omandireformi aluste seaduse sätetele vastavalt on võimalik see vara seetõttu tagastamata jätta,” põhjendas Jäppinen. Samasugust seisukohta on ta sõnul väljendanud nüüdne kultuuriminister.

Samuti ei peeta põhjendatuks eelnimetatud linnamüüri tornide ja nendevahelise müürilõigu tagastamist, sest tegemist on ajalooliselt ja visuaalselt huvitava piirkonnaga.

Kunagi oli kogu Tallinna keskaegne linnakindlustusvöönd unikaalse ehitusmälestisena riikliku kaitse alla ning 1953. aastal alustati seal esimesi sõjajärgseid korrastustöid, millega Tallitorni ja Lühikese Jala väravatorni vaheline osa taastati 14. sajandi eeskujul.

Neitsitornis asusid 19. sajandi lõpust 1960. aastateni kunstnike ateljeed, kus teiste seas on töötanud Kristjan ja Paul Raud.

Ka linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti sõnul on linnavõim huvitatud sellest, et nii Niguliste kui ka kogu Taani kuninga aiana tuntud endine kinnistu jääks avalikku kasutusse.

«Eraisikule tagastamine piiraks kindlasti meie linna elanike ja külaliste võimalust neid arhitektuuri- ja ajalooväärtusi nautida,» on Vitsut kindel.

«Seetõttu tegi volikogu õige sammu, kui otsustas taotleda valitsuselt kõnealuse vara tagastamata jätmist,» leidis Vitsut.

Volikogu langetas otsuse suure häälteenamusega.