Ene Ergma: dünaamiline ühiskond

Ene Ergma Foto: Peeter Langovits / Postimees

Mis on ühiskonnale tähtsam, kas revolutsioon või evolutsioon? Kui kiiresti on ühiskond valmis uueks revolutsiooniks? Kas evolutsioon on stagneerumine? Need küsimused on minu poliitikas olemise ajal tekkinud ikka ja jälle. Ma ei ole kindlasti esimene, kes püüab ühiskonna käitumist selgitada loodusseadusi kasutades. Kuidas käituvad looduslikud süsteemid, näiteks tähed, kas võime tuua paralleele ühiskonnaga? Kui palju on võimalik kasutada looduslikes süsteemides eksisteerivaid seaduspärasusi, et seletada ka inimeste käitumist kas kogukonnana või indiviidina?

Mida me mõtleme dünaamilise ühiskonna all? Minu arvates on see tasakaalus ühiskond, mis on valmis muutuma siis, kui toimub muutus ümbritsevas keskkonnas või süsteemi enda sees.

Teaduses tegelesin tähtede evolutsiooniga. Aga miks täht on nii kaua stabiilne? Võtame näiteks Päikese, meile kõige lähema tähe. Hiiglasliku massiga Päike peaks gravitatsiooni tõttu kokku kukkuma, kuid rohkem kui 4,5 miljardi aastaga ei ole seda juhtunud. Mis on see jõud, mis tasakaalustab gravitatsiooni? Selle jõu genereerib tähe sees vesiniku muundumine heeliumiks või maakeeli termotuumareaktsioon. Tänu perfektsele termotuumajaamale tähe sees oleme me siin – Päike annab energiat, mida kasutavad taimed, loomad ja inimesed. Täpne tasakaal gravitatsiooni ja rõhu gradienti vahel tagab selle, et Päike kui suur süsteem on stabiilses olekus. Loomulikult võivad Päikeses toimuda lokaalsed muutused (pursked, protuberantsid jne), kuid see ei mõjuta Päikese kui terviku evolutsiooni.