Hanno Pevkur: enam politseid, vähem juhte

Hanno Pevkur. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Kurvad sündmused Ukrainas on näidanud ilmekalt, et politsei ja piirivalve nõrkus võib ühel hetkel osutuda kogu riigi nõrkuseks. See teadmine on lähtekohaks ka praegu politsei- ja piirivalveametis toimuvatele muudatustele. Meil on vaja tugevat politseid ja piirivalvet, kes teab, mis toimub riigis ja selle piiril, ning reageerib õigel ajal. Selleks on meil vaja oma ala parimaid eksperte, kes on motiveeritud ja vääriliselt tasustatud.

Arvamusuuringud näitavad, et valdavalt tunnevad Eesti inimesed suurimat muret liiklusõnnetuste, narkomaania ning varavastaste kuritegude pärast. Inimeste ootus on sealjuures igati mõistetav, politsei peab olema nähtav ja efektiivne. Kuritegusid kontorist ei avasta, küll aga aitab kuritegevuse vähendamisele kaasa aktiivne patrullimine ning järjepidev töö kogukondadega. Ehk teisisõnu, politsei on efektiivsem, kui suurem jõud suunatakse tasemele, kus reaalselt kuritegusid avastatakse, menetletakse ja ära hoitakse. Praegu lahkuvad politseist eelkõige kahjuks just need inimesed, kes kannavad hoolt patrullimise ning kogukonna töö eest. Politseid ei saa aga täita inimestega tänavalt, see on amet, mis eeldab väga põhjalikku väljaõpet, keskmisest kõrgemat õiglus- ja moraalitunnetust, head vaimset ja füüsilist vormi.

Politseis tehtavate muudatuste eesmärk on suurendada välitööd tegevate politseinike arvu, tõsta politseinike palka ja vähendada seeläbi personalivoolavust. Seetõttu on 900-eurose miinimumbrutopalga tagamine kõikidele politseinikele kriitilise tähtsusega. See on muudatus, millega ei saa venitada. Vastasel juhul riskime sellega, et varsti ei ole meil piisaval arvul mundrikandjaid, keda suunata patrulli või konstaabli tööd tegema. Kui õnnestub järgmisel aastal riigieelarvest lisaks vajalikele arendustegevustele anda lisatõuge ka politseinike palgatõusuks, astume suure sammu lähemale soovile tagada politsei miinimumpalgaks vähemalt Eesti keskmine palk.