Soome on vägev tsirkusemaa

Jani Nuutinen teeb nappi, aga meeleolukat kammertsirkust. Foto: SCANPIX

Kultuurikatla kõrval Tallinnas on püsti tsirkusetelk. Justkui meeldetuletus, et kunagi hakkab ka katla sees tsirkust saama, koguni eraldi tsirkusesaal tulevat sinna. Telgis toimetab meie Põrgupõhja Jürka moodi mees – Jani Nuutinen. Üks neist soomlastest, tänu kellele sai Soomest 1990ndate lõpus kõva tsirkusemaa.

Ei, see pole nali. Soome tsirkus – täpsustame: nüüdistsirkus – on üks sealse kultuuri suurimaid ekspordiartikleid muusika kõrval. 14 kollektiivi andsid mullu 339 etendust 22 välisriigis, kõige rohkem nüüdistsirkuse sünnipaigas Prantsusmaal. Tuntuim neist on Circo Aereo, mille asutajate sekka ka Nuutinen kuulub, kuigi elab ise juba ammu Prantsusmaal, kuhu ta on ostnud vana autoremonditöökoja, et saaks korraga kodus olla ja tsirkust teha.

See on klassikaline ühemehetsirkus. Nuutinen teeb peaaegu kõike ise, oma kätega. «Un cirque plus juste’i» puhul, mida ta sedapuhku Eestis näitab, on ta korraga nii esitaja kui lavastaja, kujundaja ja valgustaja, helindaja ja kostümeerija, etenduses kasutatavad vahendidki on osaliselt tema enda tehtud. Ta kolab palju näiteks romulates, töötleb sealt leitut. Aitab püsti panna koguni telki, mis on samuti tema enda disainitud.