Eesti Naiste Koostööketi hinnangul ei saa soolist võrdõiguslikkust tööandjate trahvimisega tagada – see annaks pigem vastupidise tulemuse, arvab ühenduse eesistuja Maie Urbas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naiste Koostöökett: võrdõiguslikkuse trahvid halvendaks naiste olukorda
Naisteorganisatsioone ühendava koostööketi seisukohaks on, et kriitika ja karistamise asemel peaks soolise võrdõiguslikkuse volinik püüdma pigem üldist suhtumist ja hoiakuid muuta, lahendusi pakkuda ja adekvaatset statistikat koguda.
«Kui me hakkame trahvide-käskude-keeldudega reguleerima soolise võrdõiguslikkuse kehtestamist, oleme peagi tagasi ühiskonnakorras, millest mõni aeg tagasi vabanesime,» ütles Urbas.
«Normaalne demokraatlik ühiskond ei vaja volinik-inspektoreid või muid trahvijaid ja karistusorgneid inimlike normide kehtestamiseks,» lisas ta.
Urbase sõnul näitaks trahvide abil võrdõiguslikkuse taotlemine seda, et naised ei suuda oma tööalast tõsiseltvõetavust muul moel tõestada.
«Kui üks ühiskonna osa vajab enda aktsepteerimiseks trahviähvardust, peetaksegi teda nõrgemaks ning ei hakata kunagi kohtlema võrdsena,» rääkis ta. «Ainult juhul, kui naised ise oma positsioonid kätte võitlevad, võetakse neid võrdsete partneritena.»
Urbas lisas, et trahvide asemel tuleks püüda naiste endi enesehinnangut ja teadlikkust tõsta ning ühiskonna suhtumist muuta.
«Kui naised ise endid väärtustavad ja tööturul end õiglaselt müüa suudavad, peavad ka tööandjad sellega kaasa tulema. Kehtivad ju tööturul samad reeglid, mis mujal turumajanduses - hinna määrab pakkumise ja nõudluse suhe,» ütles Urbas.
Mõtte, et soolist võrdõiguslikkust aitas tagada see, kui sel alal töötav volinik saaks õiguse ettevõtetes toimuvat monitoorida ja vajadusel trahve määrata, käis üleeilses Postimehes välja soouurija Barbi Pilvre.