Sõjafilm kahe vana mehe vestlusest

Kindral Dietrich von Choltitz (Niels Arestrup). Foto: Kaader filmist

Kuigi «Diplomaatia» on vaieldamatult sõjafilm, sest keskendub rünnaku all olevas linnas – jutt käib 1944. aasta augustiööst, mis päästis Pariisi maa pealt pühkimisest – vormis inimestega toimuvale, on see siiski omas kategoorias ebatüüpiline. Siin ei istu noored mehed kaevikus, vaid kaks vana meest ajavad juttu luksushotelli toas. See – nagu pealkirigi näitab – räägib diplomaatiast.

Ütleks lausa, et meeste vanadusega on ehk pisut isegi üle pingutatud. Kindral Dietrich von Choltitzit (Niels Arestrup) kujutatakse nii põdura ja haua äärel seisvana, et tundub lausa uskumatu, et sellise mehe kätte usaldasid natsid Pariisi valvamise. Või see, et tal võinuks olla neljakuine poeg. Või et tegelikkuses elas von Choltitz pärast filmis kujutatavat hetke veel 20 aastat.

Ilmselt peitub osa probleemist asjaolus, et 50-aastast meest on mängima pandud 65-aastane, ning mängides haiget, endast 15 aastat nooremat meest, jätab Arestrup endast veel 15 aastat vanema ja eriti nõdra mulje. Tema «vastasmängija», Rootsi diplomaadi Raoul Nordlingi osas esinev André Dussollier on originaalkarakterist samuti viis aastat vanem, aga õnneks üleealisena ei mõju.