Uuring: pagulaste vastu on 42 protsenti Eesti elanikest

Pagulased.

FOTO: SCANPIX

Pagulaste vastuvõtmisega on valmis nõustuma keskmiselt 32 protsenti elanikest, 42 protsenti on selle vastu ja 26 protsenti on neutraalsed või ei oma seisukohta, selgus riigikantselei tellitud EMORi uuringust.

Eesti Päevaleht ja Delfi tõid täna avaldatud artiklis esile, et nende veebiküsitluse järgi ei taha üle 80  protsenti vastanuist Eestisse pagulasi.  

EMOR küsitles riigikantselei tellimusel 10.-17. juunil aga omnibuss-meetodil 500 inimest, mis andis hoopis teistsuguse tulemuse. Selle alusel on pagulaste vastu 42 protsenti inimesi, nende vastuvõtmisega on nõus 32 protsenti elanikest ning umbes veerandil (26 protsenti) pole lihtsalt ses osas seisukohta.

Pagulaste teema läheb korda 57,7 protsendile inimestest, neist 42 protsendil on suisa tugev huvi selle vastu. Teema ei huvita 20,3 protsenti inimestest ja 22 protsenti on neutraalsed.

Kõige enam (41,9 protsenti) võimaldab pagulastega nõustumist argument, et hädasolevaid inimesi on vaja aidata. Tugevat vastuseisu põhjustavad sotsiaal-majandusliku olukorra ja turvalisusega seotud argumendid.

Allikas: EMOR

FOTO: Emor

Arvamused erinevad sõltuvalt inimese rahvusest, vanusest ja haridusest. Uuring näitas, et soost sõltuvalt inimeste arvamused sel teemal ei erine. Vaid mõningate teemade puhul on statistiliselt nõrgad seosed inimeste elukoha, elukohatüübi ning sissetuleku suurusega.

Nii on pagulaste vastuvõtmisega teistest rohkem nõus muust rahvusest inimesed, noored 15-24-aastased ning kõrgharidusega inimesed. Vähem nõustuvad pagulastega maa-asulate elanikud.

Eestlaste seas on suurem nõusolek väitest sõltuvalt 22-35 protsenti, venelaste seas aga kuni 59 protsenti. Enim nõustumist võimaldab mõlemast rahvusest inimeste seas argument «hädasolijaid peab aitama», kuid muust rahvusest vastajate seas on nõustumine oluliselt tugevam. Suuremat vastuseisu tekitavad mõlema rahvuse puhul turvalisuse ja sotsiaalmajanduslike teguritega seotud argumendid. 

Allikas: EMOR

FOTO: Emor

Vanusegruppidest eristuvad keskmisest noored, kelle seas on nõustumine oluliselt suurem, teemast sõltuvalt 24-66 protsenti. Muudes vanuserühmades eristuvad keskmisest oluliselt pensioniealiste hoiakud eeskätt sellega, et tugevamalt tajutakse turvalisusohtu ja pensionieelses vanusekümnes sotsiaal-majandusliku argumendiga seoses.

Allikas: EMOR

FOTO: Emor

Elukoha poolest on oluline Tallinn ja Tartu regioon, kus nõustumine on suurem kui mujal Eestis. Elukoha tüübi järgi on tõrjuvamad maaelanikud, eriti alevikes elavad inimesed. Nende jaoks on kõige tugevam vastuseisu tekitav argument oht turvalisusele. Kõige nõustuvamad Ida-Virumaa suuremates linnades elavad inimesed, kus eristumine on tõenäoliselt seotud pigem rahvusega.    

Sõnumite testimise käigus küsiti nõustumist valitud väidetega, neist üks paar oli humaansuse ja solidaarsusega seonduv: «Kui inimesed on hädas, siis tuleb ikka vastu võtta», «Kui tahame, et Eestit aidatakse, peame aitama teisi riike pagulaste hulgaga toime tulla».

Teine  väidetepaar puudutas enamlevinud hirme ja olid esitatud läbi eituse: «Ei ole vaja pagulasi vastu võtta, oma inimestelgi probleeme küllalt» ja «Ei ole vaja pagulasi riiki lubada, sest turvalisus kannataks». Testiti ka neutraalsemat suhestumist võimaldavat väidet «Pagulased võiksid minna turvalisemasse paika kodumaal või koduriigile lähemal».  Lisaks testiti, kuivõrd teema inimestele korda läheb väitega «See teema ei huvita». Nõustumisvalmiduse keskmise leidmisel võeti arvesse hoiakut nelja peamise väite suhtes.

EMORi küsitlusele vastas 500 inimest, küsitlusperiood oli 10.-17. juunil.  

Tagasi üles