Pomerants: võin Tormasse maetud sigade lähedusest vett juua
Lisatud veterinaar- ja toiduameti kommentaar kell 13.03

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Keskkonnaminister Marko Pomerants kinnitas Kuku raadiole, et Tormasse maetud sead põhjavett ei reosta ning sealsetest kaevudest tulev vesi on endiselt joomiskõlblik.

«Torma puhul on tegemist ühe parima valikuga, kuhu sead matta,» ütles Pomerants. «Seal on aastaid olnud Torma prügila ning seetõttu tehakse seal keskkonnamõjude hindamisi – on selgunud, et pinnase läbilaskvus on väga väike ja sisaldab liivsavimoreeni, mis reostuse põhjaveest eemal hoiab,» selgitas ta. «Mina olen küll valmis Tormas asuvatest kaevudest vett jooma,» lisas keskkonnaminister.

Täna maetakse ligikaudu 3000 siga Viljandimaal Tarvastu vallas asuvasse Pikru külasse ning ka seal on keskkonnaohutus tagatud. „Matmispaiga kasutamise on keskkonnale ohutuks hinnanud keskkonnaamet, kohapealseid tegevusi koordineerivad veterinaarjärelevalveametnikud,“ ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

Töid teostavad veterinaarkeskusega kooskõlastatult gaasitarnija, farmiomanik oma meeskonnaga, päästeteenistuse üksus, vabatahtlike päästjate meeskond, korjuste vedamise meeskond ning matmispaigas kaevetöid tegeva firma meeskond.

Pomerantsi sõnul on kriisi süvenedes võimalik matmispaiku leida igast maakonnast, kuid alati pole jäätmete paigutamine lautade lähedale mõistlik. Seda seetõttu, et sigalate ehitamisel pole sageli pinnase struktuuriga arvestatud. «Näiteks enamus Jõgevamaast ja Järvamaast ning osa Lääne-Virumaast asub väga õhukeste ja lõheliste paekividega alal,» rääkis keskkonnaminister, «seetõttu tuleb näiteks Lääne-Virumaal vajadusel kaaluda jäätmete paigutamist rannikualale,» lisas Pomerants.

Katkusigade jäätmeid käideldakse vastavalt võimalustele jätkuvalt ka Väike-Maarjas. «Tehase võimekus on piiratud ning seetõttu peame leidma alternatiivseid variante, minu ülesanne on leida parimad matmispaigad, kuid näiteks seapõleti kasutamine jääb juba mõne teise ministri haldusalasse,» ütles Pomerants.

See, kas taudikoldes hukatud sead põletatakse või maetakse, otsustatakse iga konkreetse juhtumi puhul eraldi. Selleks kaalutakse kõiki seotud riske, sh nii taudi edasikandumise riski kui ka veekaitsega seotud aspekte. Otsuse teeb kohalik loomatauditõrje komisjon, kuhu kuuluvad nii veterinaar- ja toiduameti kui keskkonnaameti esindajad. „Matmine tuleb kõne alla siis, kui põletusvõimsusest ei piisa,“ selgitas Pärtel.

Katku leviku vastu võideldakse

«Lähiajal pole põhjust loota, et seakatkuga seonduv laabub, seetõttu peame tegema strateegilisi otsuseid,» kinnitas Pomerants, kelle sõnul saab haiguse levikut tõkestada metssigade senisest ulatuslikuma küttimise kaudu. «Ajujahi senised piirangud võetakse käesoleva nädala jooksul maha.»

Sellegipoolest rõhutas minister, et küttimise käigus saadav tooraine tuleb suuta realiseerida. «Olen seda meelt, et toiduks kasutatav liha peaks jõudma vorsti või konservi sisse,» rääkis Pomerants. Tema sõnul sõltub liha turule jõudmise maht veterinaar- ja toiduametist. «Neid võimalusi saavad pakkuda vaid veterinaar- ja toiduameti inimesed, keskkonnaminister küll sööb ja propageerib hoolimata katkuprobleemidest sealiha, kuid muu jääb teiste inimeste pädevusse,» lõpetas ta.

Tagasi üles