Eesti koalitsioonierakondade ja Vabaerakonna toetajad eelistavad enam võimuliite, kuhu ei kuuluks praegu opositsioonilised Keskerakond ega Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), selgub Turu-uuringute ASi värskest uuringust.
Uuring: teiste erakondade toetajad ei taha Keskerakonda ega EKRE-t koalitsiooni (2)
30. jaanuar 2016, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringust ilmneb, et koalitsiooni kuuluvate Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL), samuti opositsioonilise Vabaerakonna toetajad on üksteise suhtes küllaltki positiivselt meelestatud. Ka koalitsioonieelistused on nelja erakonna toetajatel üsna sarnased.
Reformierakonna toetajatest eelistab kõige rohkem inimesi ehk 42 protsenti esimese valikuna praegust koalitsiooni SDE ja IRLiga, millele järgnevad mõningase vahega koalitsioonid, kuhu Reformierakonna kõrval kuuluksid SDE ja Vabaerakond ning Vabaerakond ja IRL.
Nii SDE kui IRLi toetajad näeksid aga mõlemad esimese eelistusena koalitsiooni Reformierakonna ja Vabaerakonnaga, ehkki väga napilt järgneb sellele praegune koalitsioon. Vabaerakonna pooldajate esimene valik oleks koalitsioon, kuhu kuuluks ka Reformierakond ja SDE, teine valik aga võimuliit Reformierakonna ja IRLiga.
Turu-uuringute ASi uuringujuht Karin Reivart ütles uuringutulemusi kommenteerides, et koalitsioonierakondade ja Vabaerakonna toetajate maailmavaade näib olevat küllaltki sarnane. «Tundub, et Vabaerakonna toetajad ei pea tõenäoliseks ilma Reformierakonnata moodustatavat koalitsiooni. Seega eelistavadki nad selliseid kooslusi, kus Reformierakond on kindlasti kaasatud,» märkis ta.
Uuringust selgub ka, et opositsioonilist Keskerakonda teiste erakondade toetajad võimaliku koalitsioonipartnerina eriti ei hinda.
Keskerakonna toetajate esimene eelistus oleks koalitsioon praeguste opositsioonierakondade ja SDEga, samas kui SDE pooldajatest üksnes seitsmele protsendile oleks see esimene valik.
Samuti näitab uuring, et Reformierakonna ja Keskerakonna toetajad näevad võimalikku ühist koalitsiooni üsna vastumeelselt: Reformierakonna toetajatest nimetab seda esimese eelistusena vaid kaheksa, Keskerakonna toetajatest aga 13 protsenti.
Reivart märkis, et ilmselt ei usu erakondade pooldajad ka sellise koalitsiooni võimalikkust. «Inimesed teevad oma järeldused suures osas meedias kajastatu põhjal ning Keskerakonna kongressi ajal jäi kõlama mõne Reformierakonna juhtfiguuri öeldu Keskerakonnaga koostöö välistamise suhtes,» lausus ta.
Kuigi EKRE toetajad näevad kõigi ülejäänud erakondi pea ühtviisi heade koalitsioonipartneritena, ei ole teiste parteide toetajail selle erakonna vastu sama sooje tundeid. Kõige vähem tahavad EKRE-t koalitsioonipartnerina näha Reformierakonna, kõige rohkem aga Keskerakonna toetajad.
Kolme eelistuse hulgas toetas enim ehk 34 protsenti uuringus osalenud inimestest praegust Reformierakonna, SDE ja IRLi koalitsiooni, 33 protsenti aga võimuliitu Reformierakonna, SDE ja Vabaerakonnaga. 28 protsendiga järgnes praeguste opositsioonierakondade ja SDE ning 25 protsendiga Reformierakonna, IRLi ja Vabaerakonna koalitsioon.
OÜ Melremi tellimusel küsitles Turu-uuringute AS 6.–10. jaanuarini 1030 vähemalt 18-aastast Eesti kodanikku.
KOMMENTAAR: kõige rohkem mõtteainet saab uuringust SDE
Vello Pettai, Tartu Ülikooli võrdleva poliitika professor
Uuringus on kaks postulaati või lähtepunkti, mida kindlasti ei tasu absoluutsena võtta. Esiteks see, et erakonnad kannaksid suurt kahju, kui nad moodustaksid koalitsiooni mõne erakonnaga, mida nende valijad ei soosi.
Taoline mõttekäik eeldaks, et nood valijad võiksid hiljem karistada oma erakonda läbi selle, et nad valivad järgmistel valimistel mõne muu erakonna. Aga see ei ole kaugeltki kindel. Vastupidi, ühe väidetavalt kõige vastuolulisema koalitsioonikombinatsiooni (Reformierakond ja Keskerakond) puhul võitsid mõlemad erakonnad kahel korral (2003. ja 2007. aastal) hääli tublisti juurde pärast seda, kui nad kahekesi koalitsioonis olid. Valijat huvitavad teinekord erakonna teod palju rohkem kui tema ideoloogilised sobitavused.
Teine mõtlemiskoht on see, et uuringus pakuti enamasti välja vaid selliseid kombinatsioone, mis annavad enamuse praeguses parlamendis. Selles mõttes leiaks küsitletute seas kindlasti tegevamatki toetust puhtamatele kombinatsioonidele nagu Reformierakond ja IRL või Keskerakond ja SDE. Tõsi, see oleks juba valijate hingevaliku järgi küsimine kui reaalsuse hindamine. Aga siiski ei tasu koalitsioonikombinatsioone vaadata ainult praeguse parlamendiaritmeetika järgi.
Kõige rohkem mõtlemisainet antud andmetest saab vahest SDE, kelle puhul on näha, et nende valijad on küllaltki rahul praeguse koalitsiooniga ega pea vajalikuks seda ilmtingimata lõhkuda. Samas kindlasti ei taha nad, et nende erakond parempoolses koalitsioonis oma näo kaotaks.
Kõikide võimalike vasakpoolsete, see tähendab Keskerakonna ja SDE kombinatsioonide puhul on näha, et armastus nende vahel on ühepoolne: kui Keskerakonna valijad vaatavad SDE poole igatseva pilguga, siis SDE pooldajad on Keskerakonna suhtes küllaltki umbusklikud. Seda on näidanud ka meie instituudi poolt läbi viidud valimisjärgne küsitlus.
Tähelepanuväärne on veel erinevus Vabaerakonna ja EKRE valijate vahel. Kui esimestel on selge ideoloogiline eneseteadvus (nad eelistavad üldjuhul parempoolseid või tsentristlikke koalitsioone), siis EKRE valijate jaoks on tähtis vaid võimalus kukutada võimult Reformierakond. Üleüldse näitas meie 2015. aasta valimisjärgne uuring, et EKRE toetajad on teistega võrreldes kõige kinnisemad valijad: üle poole ei valiks alternatiivina mitte mingil juhul ei Reformierakonda, Keskerakonda ega SDEd.