Riiklik koolitusluba kvaliteeti ei taga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/12/23/488779t1hebcc.jpg)
Haridusministeerium tõdeb, et praegu ei anna ministeeriumi välja antud koolitusluba garantiid koolituse kvaliteedile, sest sisuliselt loa saavat koolitust ei analüüsita. Seda korda on kavas muuta.
Haridusministeeriumi koolituslubade andmebaasist, kus registreeritud ligi 600 koolitusluba, võib leida täiskasvanutele mõeldud koolituste alt rea huvitavate pealkirjadega koolitusi.
Nii näiteks pakutakse kohaliku omavalitsuse juhtimise põhikursust või koolitaja koolitust. Paljud on kindlasti osalenud Peep Vainu koolitustel ning oskavad aimata, mida õpetatakse kursustel nagu «Rajaleidja», «Sisemine võit» või «Hakka pihta!». Huvitavat võib leida ka teiste firmade pakutavast, näiteks soolise võrdõiguslikkuse kursuse või koolitused pealkirjaga «Haridus», «Kuidas armastada kogu elu» ja «Hõbevalge teekond». Koolitusloa alusel toimub ka jutuvestmise, hingamisteraapia ning hüpnoteraapia-psühholoogia kursus.
Kuna haridusministeeriumi koolitusloaga õpetatavate kursuste tasult saab riigilt tulumaksu tagasi, võib öelda, et riik panustab rahaliselt sellistel koolitustel osalemisse. Seega on põhjendatud küsimus, kas HTMi koolitusluba annab mingigi garantii, et tegu on asjaliku kursusega, mis kodanikule vajalik.
Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva tõdes, et praegu kehtib täiskasvanute koolitamises vaba turg, mis tähendab, et haridusministeerium peab ainult registrit, kui palju koolitatakse.
Täiskasvanute koolitusasutused peavad koolitusloa taotlemiseks esitama erakooli põhikirja, koolituse õppekava, kinnituse, et erakooli juht ja juhatusse kuuluvad isikud vastavad seaduses kehtestatud nõuetele, kooli pidaja kinnituse kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide kohta, andmed vajalike ruumide ja sisustuse kohta ning tasuma riigilõivu. Mõnes valdkonnas nõutakse veel lisaks kooskõlastusi, näiteks paadijuhtide koolituse puhul veeteede ametist, mootorsõidukijuhtide puhul maanteeametist jne.
«Kui kõik need tingimused täidetud, ei ole praegu haridusministeeriumil mingit õigust keelduda koolitusloa andmisest. Varasematel aastatel on olnud ka juhtumeid, kus keeldumise tõttu on kohut käidud,» selgitas Ladva.
«Sellest on ammu aru saadud, et see süsteem, et ministeerium paneb koolitusele ainult templi, ükskõik, mida õpetatakse, ei ole õige. Seda on tarvis muuta ja selleks on seadusemuudatused algatatud,» täpsustas pressiesindaja.
Ladva sõnul on ministeeriumi eesmärk jõuda sinnani, kus välja ei anta enam pelgalt koolituslube, vaid koostatakse selge andmebaas teadmaks, kes mida õpetab. Eelnõu kohaselt lõpetatakse koolituslubade väljastamine ja minnakse üle täienduskoolitusasutuste registreerimisele Eesti Hariduse Infosüsteemis.
Selle eelnõuga loodetakse korrastada täiskasvanute täienduskoolitusasutuste tegevust ning luua alused ka koolituste järelevalveks. Seaduseelnõu ei kirjuta küll ette detailseid kriteeriume koolituse pakkumisele ja sisule, vaid kohustab koolitajal avalikustama nii põhjalikku informatsiooni, et õppija, koolituse tellija või huviline saaks otsustada, kas pakutav täienduskoolitus ja selle kvaliteet vastavad tema nõuetele.
Ladva sõnul on uus seadus väljatöötamisel ning järgmise aasta esimesel poolaastal hakatakse seda menetlema.