Uuringute puhul, kus laste andmeid kogutakse üldistatud kujul ning isikuandmeid ei töödelda, pole lapsevanema nõusolek vajalik, kuid soovi korral võib lapsevanem uuringus osalemisest keelduda, selgub õiguskantsleri vastusest lapsevanema küsimusele.
Üldistatud uuringute puhul pole lapsevanemalt vaja nõusolekut küsida
12. mai 2016, 00:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler märkis vastuseks tema poole pöördunud lapsevanemale, et nõuded vanema nõusolekule lapse uuringus osalemiseks sõltuvad sellest, millise uuringuga on tegemist ja milliseid andmeid lapse käest küsitakse.
Näiteks nõusolekule lapse ravimi kliinilises uuringus osalemiseks on ravimiseadusega ette nähtud ranged nõuded ja kohustuslik kirjalik vorm.
«Ravimi kliinilise uuringu puhul ei saa lapsevanema nõusolekut eeldada. Samuti ei saa lapsevanema nõusolekut eeldada uuringute puhul, mille läbiviimisel töödeldakse isikuandmeid,» toob õiguskantsler vastuses näiteks. «Isikuandmete kaitse seadus näeb ette, et üldjuhul peab nõusolek isikuandmete töötlemiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta.»
Lapsevanema küsimus puudutas Tervise Arengu Instituudi ja Maailma Terviseorganisatsiooni korraldatavat algkoolilaste kasvunäitajate uuringut, milles on kutsutud osalema kõik 1. klassi õpilased üle Eesti.
Õiguskantsler märgib, et instituudi selgituste kohaselt ei salvestata uuringu andmebaasi laste nimesid, isikukoode ega muid isikuandmeid, märgitakse üksnes osaleja sugu ja vanus.
Õiguskantsler märgib, et uuringute puhul, mille käigus ei töödelda isikuandmeid, vaid kogutakse andmeid laste igapäevaelu kohta üldistatud kujul, ei ole seadusandja sätestanud vanema nõusolekule kohustuslikku vormi.
«Selliste uuringute läbiviimisest algkoolilaste seas tuleks vanemaid kindlasti teavitada ning anda neile võimalus soovi korral lapse osalemisest keeldumiseks, kuid seadused võimaldavad sellistel puhkudel kasutada ka passiivset nõusoleku menetlust, st eeldada vanema nõusolekut, kui vanem ei ole väljendanud vastupidist,» seisab vastuses.