Tubakast loobumine eeldab tahtejõudu

Hannes Võrno loodab, et näitab suitsetamisest loobumisega paljudele eeskuju. Foto: Marina Puškar

Paljud on andnud endale aasta alguses lubaduse suitsetamine maha jätta, kuid statistika järgi õnnestub see vaid vähestel – neil, kel on väga tugev tahe.

Ida-Tallinna keskhaigla suitsetamisest loobujate nõustaja Tiiu Härm ütles, et tõepoolest on aasta algul selle sooviga tema juurde tulijaid rohkem olnud. Osa neist on ise otsustanud uuel aastal tubakavabalt elada, teised aga lubanud seda kellelegi teisele.

Kahetsusväärsel moel levib see pahe üha enam noorte neidude hulgas. Viimasel ajal tuleb suitsetamisest loobumise kohta nõu küsima järjest rohkem õpilasi, sageli kolm-neli tütarlast koos. On tulnud ka isa tütrega.

Sellise kellegagi koos abi järele tuleku hindas Härm väga heaks, sest lähedaste tugi on oluline. «Kõige halvem on, kui õpilastest suitsetajad on oma vaevaga üksi ja ainus, kes nendega tegeleb, on trahvi tegev mupo,» lausus nõustaja.

Poisil neli aastat staaži

Kord tuli vastuvõtule vanaema koos kümneaastase poisiga, kes oli selle pahe küüsis olnud juba neli aastat. Koolivaheajal, kui poiss vanaema juurde saadeti, otsustaski ta abi otsida.

Poiss ise tahtis kasvada terveks ja tubliks ning ka isa oli poja tervisesse investeerinud, tasudes tema spordisaalis käimise. Mis poisist edasi sai, nõustaja Härm kahjuks ei teadnud, sest poiss ei tulnud enam tagasi.

Laps vajab sel juhul head kontakti perega, temaga tuleb palju rääkida ja olukorda analüüsida, et üheskoos lahendus leida. Hukkamõistmise asemel tuleb teda mõista ja toetada.

Härmi hinnangul on paha see, et tavaliste sigarettide kõrval või nende asemel on noored hakanud üha enam tarbima huuletubakat, mis on veel ohtlikum, sest võib põhjustada suuvähki ja hambahaigusi.

Suitsetamisest loobujaid nõustav Henry Jakobson lisas, et noori neide meelitavad suitsetama glamuursete nimedega sigaretipakid. «Müüakse sigarette nagu Glamour ja Vogue, mis müüvad kujutlust suitsust. Suitsu nimeks ei panda Põhk või muud sellist,» ütles ta.

Vähesed vabanevad ise

Vaid kolm kuni viis protsenti suitsetajaist saab halvast harjumusest ise lahti, enamik neist vajab nõustaja või mõne arsti abi. Ent ka siis pole tulemus sugugi kindel – õnnestumine kuni kümme protsenti.

Nõustaja testib esmalt suitsetaja nikotiinisõltuvuse taset ja teeb kindlaks tema füüsilise ja emotsionaalse seisundi. Aasta jooksul on inimene pideva jälgimise all. Enamasti on algul abiks nikotiini sisaldavad nätsud, -plaastrid ja -tabletid.

Nõustamisteenus on tasuta ja saadaval üle Eesti. Härmi sõnul on ressurssi ülegi, mistõttu julgustas ta inimesi rohkem nõuandlasse pöörduma.

Neile, kes suitsetamisest loobumise tee läbinud, soovitab nõustaja tagasilanguse vältimiseks leida sõpru mittesuitsetajate seast, käia rohkem kultuuriüritustel ja üldse kodust väljas ning tegelda spordiga.

Puhuks, kui sigaretinälg siiski peale tuleb, soovitab Härm hoida taskus üht lahjemat nikotiininätsu. Laual olgu pudel vett, kõik suitsetamisega seotud esemed on soovitatav aga silma alt ära panna.

Suitsutoad töökohtades Härmile ei meeldi, sest see on tööjõu kuritarvitamine ja seal käijad toovad endaga tubakakeemia osakesi tahtmatult kaasa teistessegi ruumidesse. «Tööandja võiks selliste ruumide ehitamise asemel investeerida inimeste suitsetamisest loobumisse,» lausus ta.

Hannes Võrno: lõõgastuda saab ka teisiti

Saatejuht ja meelelahutustegelane Hannes Võrno (41) on nüüdseks poolteist aastat tubakast prii olnud. Tegelikult polnud see talle aga esimene kord suitsetamisest loobuda.

«Suitsetama hakkasin rumalast peast kooli ajal, aga ma polnud väga kirglik tõmbaja – rohkem panin suitsu ette seltskonna mõttes. Kui sain 32, avastasin, et nüüd on täpselt pool elu tõmmatud ja aitab küll,» rääkis mees.

«Suutsin olla ilma neli aastat, aga siis, pärast üht meeldivat õhtusööki, mõtlesin, et teen ühe sigarillo. Polnudki palju vaja, kui minust uuesti suitsetaja sai,» lisas ta.

Ajend uuesti suitsetamine maha jätta tekkis Võrnol seoses ühe lähedase inimese terviseprobleemiga ehk siis puhtast solidaarsusest.

Võrno sõnul on hea, et suitsetamine on nii ebamugavaks ja vastikuks muudetud. «Mulle ei meeldi kusagil külmas trepikojas või haisvas suitsuputkas käia,» rääkis ta.

Viimase aasta jooksul on Võrnol paar korda tekkinud kiusatus sigar ette panna, aga ta on endast võitu saanud. Vastutasuks on tema tervis paremaks läinud. «On palju tervislikumaid ja vähem haisvaid võimalusi lõõgastumiseks,» lisas mees. (PM)