Boko Haramist on järele jäänud vaid kari bandiite

Boko Harami terrorirühmituse liikmed Foto: AFP/SCANPIX

Kui Nigeeria president Muhammadu Buhari teatas detsembris, et põhimõtteliselt on sõda Boko Harami vastu võidetud, siis tegelikult see nii ei ole. Buhari avaldus tuli pärast Nigeeria vägede poolset edukat tööd vallutada tagasi Boko Harami 2014.–2015. aastatel okupeeritud alasid. Terrorirühmitusel ei ole enam küll kontrolli suurte Nigeeria alade üle, kuid sõjaväe edu ei ole neid elimineerinud. 

Boko Harami eesmärk on kehtestada Nigeerias šariaat ehk islamiseadused, mis tähendab muu hulgas lääneliku hariduse ja valimiste kaotamist. Mullu märtsi alguses vandus Boko Harami esindaja truudust sunniitliku äärmusrühmituse ISIS juhile Abu Bakr al-Baghdadile.

Kuid ideoloogiline kuuluvus on pigem minevik. Praeguste ja potentsiaalsete äärmuslaste stiimuliks on töö, raha, naised ja muu röövsaak. Bandiitlusega tegeldakse rohkem kui lääne mõjutuste vastu võitlemisega.

Näiteks kirjutas Al Jazeeras, et kui Nigeeria ametnikud kuulasid üle üht vangistatud Boko Harami liiget, ütles too, et enamik rühmituse võitlejatest pole kunagi koraani lugenudki. New York Times nimetas neid bandiitide rühmituseks, kellel puudub religioosne eesmärk.