Eesti sõdur sööb 300 korda odavama kahvliga kui Leedu relvavend (2)

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajateenijad.
Ajateenijad. Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Kui Leedus on puhkenud skandaal kohaliku armee soetatud hirmkallite söögiriistade tõttu, siis Eesti kaitseväes õnneks kuldkahvlitest ja -kulpidest rääkida ei saa.

Leedu ajakirjanik Vaidas Saldžiūnas kirjutas eilses Postimehes, kuidas üks Leedu ettevõte suutis sealsele sõjaväele müüa köögiriistu turuhinnast vähemalt kaheksa korda kallimalt. 

Näiteks soetas Leedu armee lõikelaua, mis maksab poes 28 eurot, nemad aga said selle 180 euro eest. Leivanuga, mille eest tuleb tavaliselt välja käia 13 eurot, läks sõjaväele maksma 142 eurot tükk.

Miskipärast oli armeele tarvis ka praekahvleid, mis soetati silmagi pilgutamata 184 euro eest tükk. Halenaljakas nimekiri jätkub: sõel – 70 eurot, veel lihtsam sõel – 161 eurot, noateritaja – 103 eurot, lihanuga – 250 eurot, kulp – vähemalt 243 eurot, ja nii edasi.

Kuldkahvlite juhtumi avastas riigihangete amet, kes sellistel avalikel hangetel silma peal hoiab. Avalikkuses järgnes küsimuste laviin koos viha ja naeruvääristamisega. Leedu ajakirjaniku hinnangul ei ole probleem ainult selles, et Leedu armee maine on saanud katastroofilise hoobi, vaid toimunu mõju võib ulatuda kõigi Baltimaadeni.

Postimees pöördus seepeale Eesti kaitseväe poole, et selgitada välja, kui väärtuslike nugade-kahvlitega meie kaitseväelased lõunat söövad. Selgus, et leedukad teevad meile selles küsimuses pika puuga ära.

Nimelt sõlmiti viimane kaitseväe köögiriistade- ja tarvikute raamleping 2013. aastal. Siis sõlmiti lepingud kahe ettevõttega -  Farwelli Kaubanduse Osaühinguga ja Bestmarki Suurköökide Aktsiaseltsiga. Kogu raamlepingu mahuks oli kokku veidi üle 240 000 euro.

Kui aga vaadata söögiriistu eraldi, siis tuleb välja, et meie kaitseväe söögiriistad on koguni 300 korda odavamad kui Leedu kolleegidel. Kolm aastat tagasi sõlmitud lepingu järgi jäi iga praenoa, kahvli ja lusika hind 50 sendi ja ühe euro vahele.

Kui Leedu armee maksis ühe kulbi eest vähemalt 243 eurot, siis meie kaitseväe kulbid on märksa odavamad – erinevate kulpide hinnad jäid vahemiku 2,5-7 eurot tükk.

Tüüpilise praepanni hind jäi meil alla 13 euro ning suuremate, 30-liitriste keedupottide hinnad veidi üle 70 euro.

Kaitseväe pressiesindaja Simmo Saare sõnul on 2013. aastal sõlmitud raamleping tänaseks lõppenud ja parasjagu on käsil uue hanke ettevalmistamine.

Loe lisaks: Leedu armee soetas endale hirmkalleid kulpe ja sõelu

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles