Eesti ei soovi uusi pabertiigreid

Jürgen Tamme
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mali sõdurid väljaõppel Koulikoros. Kuigi Euroopa Liidu lahingugruppide saatmine sellesse Aafrika riiki ei leidnud liikmesriikide toetust, osalevad seal ühenduse sõjalise missiooni koosseisus 2013. aastast ka Eesti kaitseväe instruktorid.
Mali sõdurid väljaõppel Koulikoros. Kuigi Euroopa Liidu lahingugruppide saatmine sellesse Aafrika riiki ei leidnud liikmesriikide toetust, osalevad seal ühenduse sõjalise missiooni koosseisus 2013. aastast ka Eesti kaitseväe instruktorid. Foto: SCANPIX

Kui Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker käis 2015. aasta kevadel intervjuus Saksa ajalehele Welt am Sonntag välja idee Euroopa Liidu väärtusi kaitsvast ühisarmeest, arvasid paljud, et tegu oli eksitusega.

Ühisarmee võimalikkusest on räägitud alates ühenduse loomisest, kuid lähemale pole sellele jõutud. Nn euroarmee vastase Ühendkuningriigi otsus toetada juunikuisel referendumil EList lahkumist tõi Euroopa kaitsekoostöö teema aga taas lauale.

Tõsi, ühisarmee loomisest praegu avalikult ei räägita. Küll aga on Juncker, ELi välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ning ELi kolm suurriiki – Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia – avaldanud toetust ELi ühise sõjalise staabi loomise ideele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles