Vastasleer ennustab valitsusele uusi muresid

Helle Kalda.

FOTO: Mihkel Maripuu

Opositsioonipoliitikute hinnangul blufib valitsus 2009. aastalt oodatavate tuludega, mistõttu tabab Eestit uuel aastal vähemalt sama ränk eelarvekriis kui tänavu.


Riigikogu rahanduskomisjoni esimesel eelarvearutelul kerkiski kesksena üles küsimus, mis saab, kui tulevaks aastaks tehtud majandusprognoos ei pea paika ning maksuraha koguneb oodatust vähem. Opositsiooni väitel ei suutnud rahuldavat vastust anda ei rahandusminister Ivari Padar ega ka temaga kaasas olnud ametnikud.

«Eelarve rajaneb valel, 2,6-protsendisel majanduskasvul. See on ebarealistlik,» ennustas komisjoni rahvaliitlasest aseesimees Tarmo Mänd. «Kui koalitsioon surub eelarve sellisel kujul läbi, ei pääse ta uutest piinadest. Eelarvet ootab siis täpselt sama saatus mis sellel aastal.»

Jõuga tehtud eelarve


Kulude alalaekumist saab siluda kas veel ühe negatiivse lisaeelarve koostamise, reservide kallale mineku või laenu võtmisega. Kõik need variandid olid eile komisjonis ka kõne all.

Lisaks 2009. aastal ees ootavale eelarveaugule olid jutuks ka vaevaliselt laekuvad 2008. aasta eelarve tulud. «Me ei saanud vastust, kui suur puudujääk võib aasta lõpuks tulla,» rääkis Mänd. «Vihjati, et seda on võimalik katta kassareserviga, mida  on umbes neli miljardit krooni.» Muid reserve on riigil enam kui 20 miljardi krooni eest. «See on vägisi kokku pandud eelarve, et ära hoida valitsuskriisi. Kuupäev surus ju peale,» kritiseeris Mänd.

Muret teevad suured kulud


Keskerakondlase Helle Kalda sõnul ei saanud komisjon riigi rahandusest korralikku ülevaadet. «Minister oli kohal vaid tund aega ja me saime väga vähe küsida,» märkis Kalda.

Positiivsena tõstis ta esile eile lubaduse, et oma valitsemisala eelarveid tulevad komisjoni ette lahkama sotsiaalminister Maret Maripuu, majandusminister Juhan Parts, kultuuriminister Laine Jänes ja haridusminister Tõnis Lukas.

Ka Kalda pidas tulevaks aastaks pakutud 2,6-protsendilist majanduskasvu ebatõenäoliseks. Selle arvu seadis 25. septembril riigikogus kahtluse alla ka Eesti Panga president Andres Lipstok, tunnistades samas, et keskpank ise ennustas kevadel kaheprotsendilist kasvu.

«Oleme nüüd tunduvalt pessimistlikumad. 2,6-protsendiline majanduskasv 2009. aastaks on, ma julgeksin öelda, hästi optimistlik,» arvustas Lipstok rahandusministeeriumi prognoosi. Eesti Pank avalikustab peagi oma sügisprognoosi. Toompeal levib kartus, et selle järgi ootab majandust tuleval aastal hoopis miinuskasv.

Rahanduskomisjoni esimehe, reformierakondlase Jürgen Ligi sõnul keskendus avaarutelu prognooside usutavusele ja üldpildile. «Vaatasime eelarvele otsa. Kulud kasvavad, kui need tulevad vaid eurotoetuste 5,5 miljardi kroonisest tõusust, pensioni- ja haigekassa, kaitsekulude ning vähesel määral ka vanemahüvitise kasvu arvel.
Enamik valdkondi kaotab,» osutas Ligi eelarvemahu näilisele kasvule.

Ligi sõnul ei tee muret mitte raha vähesus, vaid sundkulud, mistõttu on tulevane kärpimisruum väga piiratud. Lahenduse saavad tuua vaid valusad seaduseparandused. Riigikogu ette jõuab 97,8 miljardi krooni suurune eelarvekava 15. oktoobril.

-----------------------------------------------

Maksud laekuvad kehvasti

Maksu- ja tolliameti andmeil jäi septembris sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumine alla nii augusti kui ka kogu kaheksa eelnenud kuu keskmisele.
Sotsiaalmaksu laekus septembris 2,419 miljardit krooni. Augustis oli sama näitaja 2,652 miljardit krooni.

Üheksa kuuga on riigikassasse laekunud ligi 75 protsenti aastaks plaanitud sotsiaalmaksust.

Veelgi vähem laekus käibemaksu. Kui augustis sai riik käibemaksu 2,01 miljardit krooni, siis septembris kõigest 1,647 miljardit krooni. Eelarvesse plaanitud käibemaksust on septembri lõpuks koos ligi 69 protsenti.

Samas laekus rohkem aktsiise: augustis 652 miljonilt krooni, septembris 752 miljonit krooni. (BNS)

Tagasi üles