Kolmapäeval pärast peaminister Taavi Rõivase umbusaldamist uue koalitsiooni moodustamiseks konsultatsioone alustanud Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on seni paika pannud välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud küsimused. Neljapäevast laupäevani arutati maksu- ja majandusküsimusi, järgmise nädala alguses selguvad täpsemad numbrid. Laupäeval jõudsid erakonnad ka sotsiaal- ja tervishoiuteemadeni. Lugu täieneb jooksvalt vastavalt arengutele läbirääkimistes!
9. november – välis- ja julgeolekupoliitika
Pärast peaminister Taavi Rõivase umbusaldamist kolmapäeval riigikogus alustasid erakondade esimehed Jüri Ratas, Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahkna koheselt uue koalitsiooni loomiseks valitsuskõnelusi.
Ühisavalduses nimetasid erakondade esimehed loodava võimuliidu neli eesmärki – viia Eesti majandusseisakust välja, hoida Eesti julgeolekut, suurendada ühiskondlikku heaolu ja pöörata Eesti rahvaarv taas kasvule.
Õhtupoolikul koguneti Teaduste Akadeemiasse, et esimese asjana arutada välis- ja julgeolekupoliitikat, arutellu kaasati ka eksperdid Jüri Luik ja Matti Maasikas.
Kohtumise järel lepiti kokku, et uue koalitsiooniga Eesti välis- ja julgeolekupoliitiline kurss ei muutu. Päev hiljem kohtusid riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed ka Eestis resideerivate suursaadikute ning saatkondade asejuhtidega, et kinnitada senise välis- ja julgeolekupoliitika jätkumist ka Keskerakonna valitsusse kaasamisel.
«Me lähtume tingimusteta Eesti senistest julgeoleku- ja välispoliitilistest põhimõtetest. Partnerlus- ja liitlassuhted NATOs ja Euroopa Liidus on meie julgeoleku olulisimaks garantiiks. Toetame jätkuvalt vähemalt 2 protsendi eraldamist SKP-st kaitsekulutustele ning tugevdame välisteenistust,» seisab erakondade esimeeste ühises avalduses.
Seega on põhilisteks eesmärkideks kaitsekulude suurendamine ja välisteenistuse tugevdamine.
Kaitseminister Hannes Hanso (SDE) selgitas välis- ja julgeolekupoliitika arutelu järel Postimehele, et koalitsioonikõnelustel sündinud kokkuleppe kohaselt kulub riigikaitsele miinimumstandardina kaks protsenti SKTst pluss liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud.
«Leppisime ka kokku, et projektipõhiselt võime me kaitsekulutusi teatud võimelünkade pehmendamiseks kiirendatud korras ära rahastada. See võib puudutada näiteks teatud laskemoonahankeid, lahingtehnika hankeid või relvasüsteemide hankeid,» rääkis Hanso.
