Minister Aaviksoo saab tülikast kantslerist lahti

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Lauri Almann

FOTO: www.bdcol.ee

Kaitseminister Jaak Aaviksooga kehvalt läbi saanud kaitseministeeriumi kantsler Lauri Almann (32) lahkub kuu aja pärast ametist, viies ühe tööna lõpuni Herman Simmi juhtumi asjaolude analüüsi.


Ühe kantsleri ametist lahkumine oleks tavaliselt vähetähtis nupu-uudis, ent mitte kaitseministeeriumis. Kaitsevaldkond on Eestis tõenäoliselt enim intriige, vandenõuteooriaid ja skandaale täis valdkond, kus omavaheline ärapanemine väljub aeg-ajalt juba seaduslikkuse raamest. Almann on kahtlemata nende võitluste üks võtmetegelasi.


Ametlikult on Almanni lahkumise põhjuseks suundumine teisele töökohale, samas pole Almanni ja Aaviksoo kehv omavaheline läbisaamine mingi saladus. Tüli põhjuste kohta on aga kaks üsna erinevat lugu.


Kaks iseloomustust


Ühes loos on Almann süütu kannataja, kes peab välja kannatama oma alluvaid pidevalt sõimava ja võimuahne Aaviksoo kehva iseloomu. Aaviksoo on ise ka tunnistanud «reljeefset kõnepruuki», millega ta oma alluvaid kostitab, reaalselt tähendab see aga näiteks noorte ametnike pidevat sõimamist sõnadega «loll», «värdjas» jne.


«Kahtlemata on Jaak Aaviksoo alluvuses töötamine väga suur katsumus,» lausus Almanni lahkumise kommentaariks eelmine kaitseminister Jürgen Ligi. Kuna kantsler on ministeeriumitöötajate seas lugupeetud isik, siis pidi Aaviksoo lihtsalt Almannist lahti saama.


Teises loos on Almann aga saanud endale «Jah, härra minister» raamatust tuntud intrigandist tippametniku sir Humph­rey rolli, kes üritab rahva mandaadiga ministreid suunata oma äranägemise järgi sinna, kus talle kõige enam meeldib.


Selles loos on Almann ebakompetentset ametnikkonda juhtiv ja ajakirjandusse valikuliselt infot lekitades ministrite vastu intrigeeriv ametnik, kelle minemaajamisega tegi Aaviksoo Eesti riigikaitsele teene.


«Eesti riigikaitse pikas perspektiivis vaid võidab sellest,» arvas Almanni lahkumisest Eesti riigikaitse üksik sissivõitleja Leo Kunnas.


Viis töönädalat


Kaitseväe eelmine juhataja Tarmo Kõuts näiteks lausus, et tema ametiajal lonkas Almannile alluva ministeeriumi töö kaitseväele vajalike harjutusalade või seaduste ettevalmistamisel kõiki nelja jalga. Aaviksoo ametisse saamisel pooleteise aasta eest polnud seaduse silmis kaitseväele loodud ühtegi harjutusala, praeguseks on vajalikust kuuest loodud neli.


Almann jääb ametisse 14. novembrini, enne seda soovib ta lõpule viia tema juhitava töörühma töö seoses Herman Simmi kriminaalasja asjaolude ja järelmite analüüsiga kaitseministeeriumis ning teiseks lõpetada sõjalise riigikaitse arenguplaani 2009–2018 koostamise.


Uue kantsleri nimi pole veel teada. Nii Aaviksoo kui ka Almann piirdusid eile vaid lühikese kirjaliku kommentaariga.

Tagasi üles