Maksupaketi välja kuulutamata jätmist taotlevad ka tööstusorganisatsioonid ja väikepoed

President Kersti Kaljulaid.

FOTO: Liis Treimann

Eesti tööstuse esindusorganisatsioonid ja Eesti Väikekaupmeeste Liit pöördusid president Kersti Kaljulaidi poole ettepanekuga jätta esmaspäeval riigikogus vastu võetud uue koalitsiooni maksupakett välja kuulutamata, varem on samasuguse pöördumise teinud ka opositsiooniline Reformierakond, Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Eesti töötleva tööstuse esindusorganisatsioonide hinnangul on maksumuudatustes sisalduv maagaasi aktsiisimäära tõstmine aastatel 2018–2020 on põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega vastuolus. Nende sõnul tõstab seadus maagaasi aktsiismäära praeguselt 33,77 eurolt 79,14 euroni 1000 kuupmeetri maagaasi kohta aastaks 2020.

«Rõhutame, et maagaasi aktsiisimäära on juba tõstetud eelmisel ja käesoleval aastal 20 protsenti ning tõstetakse ka 2017. aasta algusest veel 20 protsendi võrra. See tähendab, et aastaks 2020 on maagaasi aktsiisimäära tõstetud viimase kuue aasta jooksul 3,4 korda,» märkisid organisatsioonid presidendile saadetud kirjas.

Nende sõnul on paljud tööstusettevõtted teinud suuri ja pika tasuvusajaga investeeringuid, et kasutada oma tootmisprotsessis maagaasi kui kõige keskkonnasõbralikumat fossiilset kütust. Investeeringute tegemisel ja kokkulepete sõlmimisel ei olnud ettevõtjatel nende sõnul aga võimalik maagaasi aktsiisimäära nii suure tõusuga arvestada.

«Kui ettevõte tegi näiteks 2013. aastal investeeringu maagaasi kasutamiseks tootmisprotsessis, siis võis ta eeldada, et järgnevatel aastatel võidakse mõõdukas tempos maagaasi aktsiisimäära tõsta. Samas ei olnud ettevõtjatel võimalik ette näha, et aastaks 2020 tõuseb aktsiisimäär 3,4 korda,» kirjutasid ühendused ja lisasid, et vastasel juhul oleksid paljud ettevõtjad investeeringu tegemisest võib-olla loobunud.

Nad märkisid, et isegi kui ettevõte tegi maagaasi kasutamisega seotud investeeringu näiteks 2015. aastal ja talle oli teada hüppeline aktsiisimäära tõus aastatel 2015–2017, ei olnud ettevõtjal võimalik teada, et aastatel 2018–2020 muutub maagaasi aktsiisimäära tõstmise tempo veelgi kiiremaks.

Tööstusorganisatsioonid lisasid, et õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt talle ebasoodsas suunas. «Rõhutame, et mõistlik ootus ei ole see, et iga aasta tõstetakse maagaasi aktsiisimäära 25 protsenti. Selline muudatus vähendab olulisel määral maksukeskkonna stabiilsust ning avaldab otsest negatiivset mõju nendele ettevõtjatele, kes on teinud investeeringuid maagaasi kasutamiseks,» märkisid nad ja palusid jätta seaduse välja kuulutamata.

Pöördumisele on alla kirjutanud Kati Rostfeldt Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidust, Hallar Meybaum Eesti Keematööstuse Liidust, Ivar Viira Eesti Plastitööstuse Liidust, Triin Ploompuu Eesti Masinatööstuse Liidust, Sirje Potisepp Eesti Toiduainetööstuse Liidust, Enno Rebane Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust, Herkki Kitsing Eesti Mööblitootjate Liidust, Arno Kolk Eesti Elektroonikatööstuse Liidust, Meelis Virkebau Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidust, Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liidust, Märt Viileberg Eesti Elektritööde Liidust ja Siiri Lahe ASist Estonian Cell.

Presidendi poole pöördus seaduse välja kuulutamata jätmise ettepanekuga ka Eesti Väikekaupmeeste Liit, kelle hinnangul rikuvad maksumuudatused ettevõtjate õiguspärast ootust ja on põhiseadusega vastuolus. Väikekaupmehed pole rahul lahja alkoholi aktsiisi seni plaanitust 2,2 korda suurema tõusuga.

«Selle sammuga tõstetakse Eesti alkoholi aktsiisimäär üheks kõige kõrgemaks Euroopa Liidus ning luuakse alus suuremahuliseks piirikaubanduse tekkeks, millega kaasneb loodetud täiendava maksutulu asemel suures ulatuses maksulaekumiste vähenemine. Eesti riigil jääb aktsiisitõusu järgselt eelarvesse planeerituga võrreldes maksude näol saamata hinnanguliselt 150 miljonit eurot aastas,» märkisid nad.

Liidu sõnul tekib Eesti ja Läti alkoholiaktsiiside erinevusest tekkiva piirikaubanduse hoogustumise tagajärjel Lõuna- ja Kesk-Eestis olukord, kus väikepoodide pidamine ei ole enam majanduslikult mõistlik. «Järskude aktsiisitõusude tulemusel ootab maapiirkondades ees paljude väikepoodide sulgemine ning sellega kaasneb nii igapäevaste toidu- ja tarbekaupade kättesaadavuse vähenemine kui ka posti- või pangateenuse võimaluste kadumine. Väga paljude inimeste jaoks võib seeläbi pikeneda teekond igapäevase leiva-piima järele 10–15 kilomeetri võrra. Lisaks kaovad maakaupluste sulgemise tulemusel maapiirkondadest sajad töökohad,» kirjutasid nad.

Ligi 150 väikepoodi koondava liidu sõnul oleks aktsiisitõusude ellurakendamisel elementaarne läbi viia analüüs muudatuste võimalikest mõjudest majandusele, regionaalsele tööhõivele ja inimeste elukvaliteedile. «Meie andmetel neid aspekte uute aktsiisitõusude valguses analüüsitud ei ole,» märkisid nad.

Pöördumisele on alla kirjutanud OG Elektra ASi juhatuse liige Gea Gross, RRLektus ASi juhatuse liige Rein Reinvee ja Aldar Eesti OÜ nõukogu liige Riho Maurer.

Presidendile on juba varem seaduse välja kuulutamata jätmiseks ettepaneku teinud Reformierakond, Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Presidendil on otsuse tegemiseks aega maksimaalselt 14 päeva alates seaduse kättesaamisest.

Riigikogu võttis eelmisel nädalal ööistungi kaasa toonud maksupaketi vastu esmaspäeval korraldatud erakorralisel istungjärgul 55 häälega, muudatuste vastu oli 37 opositsioonisaadikut. Koalitsioonifraktsioonide esindajad nentisid enne eelnõu lõpphääletust, et muudatused sündisid kiirustades, kuid ütlesid, et kiirustamise tingis vähem kui kuu aega tagasi toimunud valitsuse vahetus ja soov alustada oma poliitika elluviimist juba tulevast aastast.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles