Madis Kams õpetab, kuidas vestelda inimesega, kes ei kuule

“Inimesed, kes ei tea, et ma ei kuule, on esimese reaktsioonina kimbatuses. Ehmatavad ja vahel jätavadki oma jutu rääkimata,” kirjeldab viipekeeles suhtlev Madis Kams, kes õpib rakendusarhitektuuri ja käib õpingute kõrvalt ka tööl. “Olen neile pakkunud välja võimaluse kirjutada. Väga lihtne on teha kiire vestlus, kasutades mobiiltelefoni sõnumiakent või lihtsalt paberit ja pliiatsit,” julgustab Madis ning lisab, et tänapäeva maailmas toimub oluline osa meie kõigi igapäevasest vestlustest läbi mobiili või e-kirjasõnumite. 

Töökeskkonnas on võimalik kasutada viipekeele tõlki ning tänapäeval on väga levinud ka erinevad kirjalikud tekstitõlke vormid.

Põhitõed, kuidas suhelda inimestega nende erivajadust arvestades:

1. Küsi alati, kas ja kuidas saad aidata. Kui tegemist on inimesega, kel on kuulmis- või kõnepuue, siis kirjuta oma küsimus paberile või mobiili sõnumiaknasse.
2. Abipakkumisel arvesta sellega, et erivajadusega inimesed saavad tihtipeale ise väga edukalt hakkama ja ei vajagi abi. 
3. Enne abistama hakkamist veendu, et oled aru saanud, kuidas aidata. Ootamatu abistamine võib ehmatada või osutuda ka ohtlikuks.

5 lihtsat tõde, kuidas luua kontakti või suhelda inimestega, kel on kuulmispuue:

1. Pöördumisel loo silmside inimesega, kellega alustad suhtlust;
2. Vaata suheldes otsa oma vestluspartnerile, mitte tema tõlgile;
3. Kuulmispuudega inimesega suheldes rääkige ükshaaval ja selgelt. Läbisegi rääkides ei erista kuuldeaparaat erinevaid helisid;
4. Kurdi inimesega suheldes ära tõsta häält – see ei aita. Parem kirjuta talle;
5. Ära põe! Pole vaja valida sõnu, suhtle nii nagu sa ikka teise inimesega suhtleksid, sest selged ja lihtsad sõnastused on alati hinnatud. Nii lood keskkonna, kus suhtled inimese, mitte tema erivajadusega.