Adams: põhiseaduskomisjonist ei käinud mullu läbi ühtegi head seadust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Jüri Adams.

FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimehe, Vabaerakonda kuuluv Jüri Adamsi sõnul ei käinud 2017. aasta jooksul komisjonist läbi ühegi seaduse eelnõu, mille kohta võiks veendunult öelda, et need toovad endaga kaasa midagi oluliselt head.

«Kindlasti olid eelnõudes mõned pisiasjad, kus mingi niiöelda hapuks läinud asi korraldati paremaks. Ka valdavalt väga halvas haldusreformi paketis oli ju positiivne otsus, et maavalitsused ja maavanemate ametikohad likvideeriti,» ütles Adams.

Adamsi hinnangul on olnud silmapaistvalt halb eurodirektiivide ülekandmine Eesti seadustesse.

«Seoses niinimetatud pagulaskriisiga paisutati välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust, aga ka välismaalaste seadust. Ka uus rahvastikuregistri seaduse täistekst ei ole kuidagi kvalitatiivselt parem, kui oli vana versioon,» märkis Adams.

Eelmise aasta parima seaduse kandidaati on Adamsi sõnul väga raske leida. «On olnud ju mõned üsna head riigikogu liikmete või fraktsioonide koostatud ja algatatud eelnõud, nende hulgas ka Vabaerakonna fraktsiooni mitu seaduseelnõu täisteksti, aga need on kas menetlusest välja hääletatud või niiöelda kalevi alla pandud,» sõnas ta.

Adamsi sõnul on Eesti õigusloome probleemid juba ammu teada, neid probleeme on palju ja need ei ole aastatega muutunud. Adams märkis, et alates riigikogu X koosseisust on kujunenud välja seaduste menetluslik haltuurategemine.

«Pikkade ja halvasti kirjutatud eurodirektiivide oma seadusteks tegemine. Ministeeriumites valminud eelnõude seadusteks niiöelda kummitembeldamine. Seaduste kirjutamine nii, et need sisaldavad liiga palju rakenduslikke detaile, mille tulemusel neid tuleb väga tihti muuta. Kõnekeelse žargooni tungimine seaduste tekstidesse. Eelnõude esitamine niiöelda kobarseadustena. Eelnõude menetlemine valedes komisjonides ehk mitte nendes, kus on vastava teema suhtes asjatundlikkus, vaid pigem mujal. Seda esineb massiliselt kobareelnõude puhul, kus kobarate erinevad osad peaksid kuuluma erinevate komisjonide valdkondadesse. Riigikogu komisjonide personali professionaalne nõrkus,» loetles Adams Eesti seadusloome probleeme.

Taas valitakse parimat ja halvimat seadust

Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba seitsmendat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele.

Konkursil võivad osaleda 2017. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.

Õigusaktid kandideerivad kahes kategoorias:

Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.

Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud hea õigusloome tava.

Parima ja halvima seaduse valimisel saavad osaleda Postimehe lugejad.

Parima ja halvima seaduse konkursi mõõdupuu on vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus. Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja. Hea õigusloome tava konkursi žürii esimees on Allar Jõks.

Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult järgmisel nädalal. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.

Tagasi üles