Riigikogu keskkonnakomisjoni sotsiaaldemokraadist esimehe Rainer Vakra sõnul langetati Eestis mullu 12 miljonit tihumeetrit metsa, mis pole enam looduse seisukohast jätkusuutlik ning raiemahtudele tuleb edaspidi senisest selgem piir seada.
Vakra: metsa raiumine on ületanud kriitilise piiri (5)
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
15. märts 2018, 07:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vakra hinnangul on raiemahud ületanud kriitilise piiri. «Metsateadlaste ja ökoloogide hinnangul ei ole selline raiemaht enam jätkusuutlik. Vajame selgemat piiri – praeguse teadmise järgi ei peaks raiemaht tulevikus ületama 10 miljonit tihumeetrit aastas,» rääkis Vakra. Peale metsatööstuse huvigruppide ei poolda tema sõnul valdkonna eksperdid kümnest miljonist tihumeetrist suuremaid raiemahtusid. «See on maksimaalne piir, mis soodustab veel mõistlikku juurdekasvu ja hoiab metsa ka järgmistele põlvedele.»
Mullu võeti riigikogus vastu seadus, mis ei luba majandatavates metsades rohkem raiuda kui juurde kasvab, aga reaalsus on Vakra sõnul teistsugune. «Kuna raiutud metsa asemel tekkiva noorendiku juurdekasv on kordades kiirem, kui täiskasvanud metsal, siis annab see võimaluse näidata paberil suurt juurdekasvu, mille arvelt raiutakse aina edasi. Tegelikult jääbki niimoodi niiöelda päris metsa vähemaks,» lisas ta.
Metsamajanduse edasise arengukava peamine teema on Vakra sõnul raiemaht. «Kui praegu on arengukava esimene punkt metsamajanduse elujõulisuse tagamine, siis uus arengukava peaks algama metsade elujõulisuse tagamise peatükiga,» lisas ta.