17 aasta eest Siberisse eesti keelt õpetama läinud Airi Lauri lõi seal pere ning ka talvine traagiline õnnetus pole teda kodumaale meelitanud. Küll aga ootab naine endale mantlipärijat.
Siberisse eesti keele õpetajaks läinud naine ootab mantlipärijat (1)
/nginx/o/2017/03/21/6477779t1h61f7.jpg)
17. juuni 2018, 10:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma oleks väga rahul, kui Eestist saadetaks siia uus õpetaja,» ütleb juba 17. aastat Ülem-Suetuki koolis eesti keelt õpetav Airi Lauri.
Teen suured silmad: harva, kui keegi tunnistab, et keegi teine võiks midagi temast paremini teha.
«Lastel oleks ka huvitavam, kui keegi oleks väga õhinaga asja küljes,» jätkab Airi (44). «Ja kes oleks võib-olla rohkem iseseisvam.»
Airi Lauri on peaaegu juba kohalik. Ta tuli 2001. aastal plaaniga õpetada ühe aasta. Aga jäi veel paariks aastaks, siis leidis kohalikust eestlasest mehe, õppis lüpsma, sünnitas poja ja enam polnudki soovi Eestisse tagasi minna.
«Mul hakkasid mingi hetk tekkima süümepiinad, et ma teen liiga vähe (õpetajana) ja et ma juba liiga kohalik,» räägib Airi. Juba kümme aastat tagasi jäi Airi mulle meelde kui tavatult otsekohene inimene. «Neli-viis aastat tagasi ma aga rahunesin maha ja lõpetasin süümepiinade tundmise, kui ma sain aru, et mulle on kõige tähtsam ikkagi mu pereelu. Selles on mu missioon.»
Töökal ja tublil Airi Lauril on Suetukis olnud raskeid aegu isiklike tragöödiate tõttu, siis on ta mõelnud Eestisse tagasi kolimisele. Viimane oli tänavu talvel, kui nende maja maha põles.
Väljas oli 42 kraadi külma, nende uus ahi ei pidanud vana tare kütmisele vastu. Airi ja tema koolidirektorist mees Aleksei olid sel hetkel koolis, kodus magasid (oli koolivaheaeg!) poeg Juhan ja Aleksei õetütar. Õnneks läks Aleksei koju lõunat sööma ja sattus tulekahjule selle alguses peale. See päästis lapsed, aga sellise külmaga ei jõudnud maja päästmist enam organiseerida.
Mustast masendusest päästsid pere head inimesed nii Suetukis kui Eestis. Üks külaelanikest andis neile ajutiseks elamiseks tasuta oma tühja maja, teised tõid vajalikke esemeid ja riideid. Õhtulehest õnnetusest teada saanud kodueestlased abistasid Airi peret rahaga. «Mul on suur tänu kõigi vastu, kes meid aitasid,» lausub õpetaja.
Kui kõik hästi läheb, siis saab Airi ja Aleksei uus, lehisepalkidest maja katuse alla juba tänavu suve lõpuks. Siis peaks maja aastakese seisma ning järgmise aasta lõpuks saaks sisse kolida.
/nginx/o/2018/04/09/7766763t1h0229.jpg)
Kas Airi Lauri ise usub, et Eestist tahaks keegi praegu tulla Suetukki õpetajaks?
«Ei!» tuleb jälle otsekohene vastu. «Naisterahvad kardavad, aga mehed joovad siin end põhja.» «Ma ise olen tšuktši verega, ei kannata samagonni juua,» lisab ta naerdes.
Koolis on Airi Lauri juba ammu rohkem inglise kui eesti keele õpetaja. Inglise keelt on lihtsalt rohkem vaja. Lõppenud poolaastal õpetas ta inglise keelt seitse korda rohkem kui eesti keelt – 21 tundi nädalas. Eestist tulnuna oskas Airi inglise keelt 2000ndate algul rohkem kui kõik kohalikud kokku. Ja kuna selle aine õpetajat polnud, pakkus Airi end ise välja.
Üldse on Suetuki koolis üheksa õpetajat, mis teeb ühe õpetaja kahe õpilase kohta. «Vähem õpetajaid ei saa lihtsalt olla koosseisu järgi, olgu või seitse õpilast,» lausub Lauri.
Õpetaja keskmine palk on Suetuki koolis 30 000 rubla (405 eurot), mis koosneb põhipalgast 18 tunni eest nädalas, maakooliõpetaja lisatasust ning põhjala piirkonna lisatasust (ikkagi Krasnojarski oblast, kuigi selle lõunaosa). See on Siberi külas väga hea palk. Kümne aastaga on õpetaja palk Suetukis tõusnud neli korda. Airi Lauri saab veel ka eraldi palka Eesti Instituudilt.