/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/09/21/760418t1hab0a.jpg)
Majandusminister Juhan Parts ütles eile energiafoorumil, et valitsus hakkab lähiajal arutama Leedu tuumajaama ehitusega liitumise tingimusi. Postimehe andmeil seab Eesti eelduseks avatud ja ühise Balti elektrituru ning Vene elektri hinnamõju välistamise.
Visaginase (või ka Ignalina) uue jaama ehitust valmistavad ette nelja riigi energiafirmad ja valitsused. Uue tuumajaama tehnoloogia tarnijaks valisid osalised juulis Jaapani firma Hitachi-GE Nuclear Energy.
Eesti Energia kinnitusel käivad praegu intensiivsed läbirääkimised. «Poolte seisukohad lähenevad teineteisele järk-järgult,» kinnitas Eesti Energia tuumaenergia projektijuht Andres Tropp. See oli ka kõik, mida energiafirma on valmis ametlikult ütlema.
«Valitsus peab õige pea otsustama Leedu tuumajaama projektis osalemise,» märkis Juhan Parts eile Eesti Energia korraldatud konverentsil. «Arutelu algab, kui on teada projektis osalemise täpsed tingimused.»
Täpseid tingimusi nelja riigi energiafirmad praegu kokku lepivadki. Uue jaama võimsus võib tulla 1350 megavatti. Võrdluseks: suletud Ignalina viimase reaktori võimsus oli 1500 megavatti.
Parts märkis, et otsus, kas osaleda Leedu tuumajaamas, on keeruline. Eesti Energia juht Sandor Liive nentis, et Eestil oleks võimalus saada Ignalina uues jaamas 300-megavatine osalus. Liive andis mõista, et uue jaama investeerimisotsus tuleb teha eeloleva 12 kuu jooksul.
Postimehe andmeil jõuab osalemisotsus valitsuse lauale hiljemalt tuleva aasta veebruaris. Tõsi, kui mõnes küsimuses ei saada kokkuleppele, võivad projekti tingimused jõuda Stenbocki majja ka tuleva aasta suvel.
Postimeest nõustanud allikas märkis, et läbirääkimistel on lahtised mitu äärmiselt tundlikku teemat, jagamata on vastutus ja riskid. Kokkuvõttes tähendab see, et seni pole juriidiliselt siduvat kokkulepet, mistõttu projekt võib ka pooleli jääda.
Eesti investeeringu suurus uude jaama võib olla umbes miljard eurot. See hinnang on esialgne ja sõltub nii osaluse suurusest kui ka muudest tingimusest.
Väga kalli projekti rahastamine on üks probleemidest, kuigi allika hinnangul näitavad praegused arvestused, et uus Leedu tuumajaam võib toota ja tarnida konkurentsivõimelise hinnaga elektrit ning seega olla kokkuvõttes äriliselt tasuv.
Tingimustest, mille täitmise korral Eesti jaamas osalemisega nõustub, andis konverentsil aimu Eesti Energia energiakaubanduse juhi Margus Valsi sõnavõtt.
Vals ütles, et suur investeerimisotsus võib tulla juhul, kui kõik kolm Balti riiki ühinevad elektribörsiga ja avavad ka tegelikult oma elektrituru. Nord Pooliga on juba lubanud liituda Leedu, lahtine on veel vaid Läti suhtumine.
Eesti teine eeltingimus puudutab Vene elektri jõudmist Balti riikidesse. Energianäljas Leedu ja Läti kasutavad seda praegu suurel määral. Vene elektri risk peitub aga hinnas. Kui Venemaa majanduslikel või poliitilistel põhjustel soovib, siis suudab ta oma hinnapoliitikaga ohustada uue suure investeeringu tulekut.
Vals märkis oma ettekandes, et suurte hinnaerinevuste tasandamiseks saavad elektrisüsteemi haldurid maksustada ülekannet ühest riigist teise. Postimehe andmeil kavatsevad Eesti, Läti ja Leedu põhivõrkude haldurid sellist skeemi Vene elektri vastu ka kasutama hakata.
Eesti, Läti ja Leedu kirjutasid ühise tuumajaama ehitamise deklaratsioonile alla juba 2006. aasta varakevadel. Eesti poolt tegi seda peaminister Andrus Ansip, Leedu poolt toonane peaminister Algirdas Brazauskas, kellele see leping oli poliitiline testament.