Päikesepaneelid on investeering tulevikku, millega saab suurendada sõltumatust kõikuvatest elektrihindadest, parandada hoone energiatõhusust, mille nõuded karmistuvad, kasvatada kinnisvara väärtust ja elada keskkonnasõbralikumalt. Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhataja Andres Meesaku sõnul on õigesti paigaldatud ja hoone elektrisüsteemiga ühendatud päikeseelektrijaam selgelt isetasuv investeering: «Kui veel viis aastat tagasi võis Eesti laiuskraadil toonaste hindade juures rääkida tasuvusaegadest kodumajapidamisele 18–20 aastat ja ettevõttele 14–16 aastat, võib praegu arvestada ettevõtete tasuvusajaks juba alla 10 aasta ja kodumajapidamisetel 12–13 aastat.»

Eestis on piisavalt päikest

Eesti asub laiuskraadi mõttes küll nn kaugel põhjas ja küllaltki palju esineb pilvist ilma, mistõttu pole meil samapalju päikesekiirgust kui Vahemere ääres. «Samas kui võrrelda Eestit Saksamaa, Euroopa suurima päikeseenergiat tootva riigiga, siis pindalalt umbes poole Saksamaaga võrreldes on meil sarnased tingimused päikeseenergia tootmiseks,» märgib Energiapartner OÜ tegevjuht Mikk Saar. «Meil jaotub päikeseenergia toodang Saksamaast rohkem suvekuudele, mistõttu tuleb arvestada, et hoonetes, kus suvine tarbimine on väike, läheb osa toodetavast energiast ka võrku müügiks. Jätkuvalt langenud päikesepaneelide hinna ning nende paranenud efektiivsuse valguses on Eestis päikeseelektrijaamade tasuvus muutunud ühe paremaks. Seda soosib omakorda – vähemalt sellel aastal – oluliselt kasvanud elektrienergia börsihind.»

Mikk Saare sõnul on päikesepaneelides elektrit tootvaks osaks pooljuhid, mis töötavad seda paremini, mida külmem on temperatuur. «Kuigi meil on vähem maapinnani jõudvat päikesekiirgust, soosib siinne jahedam kliima päikesepaneelide tootlikkuse kasvu. Seda on kõige rohkem näha just aasta esimeses pooles, märtsi keskpaigast mai lõpuni, mil ilmad on veel jahedamad ning atmos-fäär talvest puhtam ja väiksema niiskushulgaga – need on aasta parimad tootmistingimused. Viimastel aastatel on just mai kõige suurema tootlikkusega kuu.»

Päikesepaneelide tootlikkus on väga otseselt seotud langeva päikesekiirguse hulgaga, mistõttu pilves ilma või varjude langemisega päikesepaneelidele kahaneb nende tootlikkus, ja seda pahatihti mitu korda. «Nii võib pilves või tugeva vihmase ilmaga arvestada, et päikesepaneelid toodavad 3–10 korda vähem kui päikesepaistes,» jätkab Saar. «Kuna päikesepaneelides on tootvad elemendid ühendatud jadasse, vähendab varjutuse langemine päikesepaneelidele nende tootlikkust, mistõttu paigaldusel on oluline arvestada, et päikesepaneelidele langeks võimalikult vähe varje.»

Vasakult: OÜ Energiapartneri tegevjuht Mikk Saar; KredExi kommunikatsioonispetsialist Joonas Kergening OÜ Loovälja 11 juhatuse liige Tõnu Kull.

FOTO: Raul Mee

Päikeseenergeetika on jõudsalt kasvanud

Saar toob välja, et ettevõtete, muude organisatsioonide ja eraisikute omanduses oli Eestis 2017. aasta lõpuga umbes 20 MW jagu päikeseelektrijaamu. «Nende toodang kattis umbes 8–9000 keskmise korteritarbija aastase energiavajaduse. Käesoleval aastal nende jaamade võimsus eeldatavalt kahekordistub. Suur kasv on põhjustatud eelkõige praeguse taastuvenergia toetusskeemi lõppemise ning asendumisega teistsuguse taastuvenergia toetuse skeemiga.»

Viimasest lähtuvalt järgmisel aastal nii aktiivset uute ja eelkõige ainult elektrivõrku tootvate jaamade rajamist ette näha pole ja toimub osakaalu nihe hoonepõhiste päikeseelektrijaamade suunas. «Hoonepõhiste päikesepaneelide arv kasvab liginullenergia hoonete nõude jõustumisega ning ka tänu sellele, et päikeseelektrijaamade tasuvusaeg pidevalt lüheneb,» märgib Saar.

Päikesejaam ASi Favor tootmishoone katusel. Majas asuv tootmine tarbib enam kui 90% toodetavastpäikeseenergiast.

FOTO: Raul Mee

Ohutus ja hooldus

Päikesepaneelide rajamisel tuleb eelkõige arvestada kahe olulise teguriga: tuul ja elektriohutus. «Kuna päikesepaneelid on nagu purjed (pindala 1,65–2 m²) ja need paigaldatakse väga pikaks ajaks (25–30 aastat), peavad nad väga kindlalt kohal püsima,» rõhutab Mikk Saar. «Alati tasub eelistada sertifitseeritud tootja kinnitusi, kellelt saab ka tuulekoormuste kalkulatsioonid, et leida iga konkreetse olukorra jaoks tuulekoormusele sobiv kinnituslahendus. Paigaldajalt tuleks küsida ka tootja nõuete kohast kinnituste ja päikesepaneelide paigaldust. Ohutust silmas pidades on teine oluline nüanss – nagu mistahes elektritöö puhul – korrektne ja nõuetekohane elektritöö: sobiv ja korrektselt teostatud kaabeldus, kilbitöö jms.»

Päikesepaneelide elueaks arvestatakse üldjuhul 25–30 aastat. «See on periood, mille lõpuks peab paneelide efektiivsus olema vähemalt 80–85% esialgsest ning eeldatavalt on selleks ajaks päikesepaneelid juba nii palju edasi arenenud, et need tasub välja vahetada,» räägib Saar. «Euroopa praktikas on näha, et väljavahetamisi tehakse ka varem, pärast tasuvusaja möödumist. Päikeseelektrijaama kõige lühema elueaga komponent on inverter, mis muudab päikesepaneelide alalisvoolu võrgule sobivate parameetriga vahelduvvooluks. Inverteri eeldatav eluiga on 15–20 aastat, mistõttu võib vähemalt ühel korral päikeseelektrijaama elu jooksul vaja minna selle väljavahetamist.»

Päikesepaneelid ise Saare sõnul otseselt hoolt ei vaja. «Lõviosas Eesti päikeseelektrijaamades päikesepaneelide pesemist ei toimu, nendes aitavad päikesepaneele puhtana hoida piisavalt sageli ette tulevad sademed. Kui on siiski soov saada veidike suuremat tootlikkust, võib mõelda keskmiselt kord aastas päikesepaneelide pesule (soovitavalt pärast kevadist õitsemise perioodi), mida tolmurikkamates kohtades võib teha ka tihedamini. Pesemise korral tuleks kindlasti vältida pesu otsese päikesepaistega, sest siis võib leige vee sattumine kuumenenud paneeli klaasile tekitada termilisi pingeid ning halvimal juhul läheb klaas katki.»

Elektrilisi ühendusi soovitab Mikk Saar suuremates jaamades kontrollida paar korda aastas, väiksemates kodujaamades piisab kontrollist kahe tööaasta järel. Samuti on soovituslik pärast väga tugevaid torme üle kontrollida, kas päikesepaneelide kinnitused püsivad korrektselt.

Favor sai tänu päikese-paneelidele uue hingamise

Seni Maardus tegutsenud metallitöötlemisettevõte AS Favor kolis Jõelähtme valda Loovälja tehnoparki juunis 2017. Uues tootmishoones on pinda 13 500 ruutmeetrit. Keskkonnasõbralikkuse märgina paigaldati katusele 874 päikesepaneeli koguvõimsusega 240 kW ja inverterid koguvõimsusega 200 kW, mis annavad tehase aastasest energiavajadusest u 20%. Päikesejaama haldab tootmishoone omanik OÜ Loovälja 11, mille toodetud elektrienergiat Favor ostab.

OÜ Loovälja 11 juhatuse liige Tõnu Kull leiab, et valitseva päeva pikkuse ja valguse osakaalu juures tasub päikesepaneelide paigaldamine Eestis igati ära. «Kindlasti on päikesepaneelide tasuvusaeg meie laiuskraadil pikem kui näiteks Aafrikas või Vahemere ääres, kuid see on siiski piisav. Tasuvuse muudab oluliselt paremaks asjaolu, kui toodetav elektrienergia tarbitakse ära kohapeal. Kui müüa ainult võrku, venib tasuvusaeg tänu võrgutasu suurele osakaalule elektrienergia lõpphinnast umbes kaks korda pikemaks. Olgugi, et päikesepaneel «toodab» ka külma, pilves ja vinese ilmaga, pole detsembrist veebruarini mõtet toodanguga eriti arvestada. Suvisel ajal küll, kuigi oluliselt vähem kui selge ilmaga.»

Päikesepaneelide paigaldamisega kaasnevatest riskidest mainib Kull ülekuumenemise ohtu: «Meil esines kohatist kaablite ülekuumenemist, millele jälile saamine võttis aega. On veel mõningaid tehnilisi nüansse, mida päikesejaama puhul peaks arvestama. Samuti tasub jälgida ehitus-tehnilisi küsimusi, mis ekspluatatsiooni lihtsamaks või keerulisemaks teevad. Üldiselt on asjaga tegelevatel ettevõtetel juba piisavalt kogemust, seega on päikesepaneelid suhteliselt hooldusvabad.»

Favori päikesejaama võrku müüdav kogus sõltub Tõnu Kulli sõnul peaasjalikult sellest, kas ettevõte suvistel nädalavahetustel töötab. «Esimese aasta põhjal saame öelda, et Favor tarbib kohapeal ära üle 90% päikesejaama toodangust.» Ettevõtjatel, kes alles kaaluvad päikesepaneelide paigaldamist soovitab Kull teha eeltööd ja kuulata erinevate pakkujate kogemusi ja lahendusi, millest lähtuvalt otsustada. «Lisaks paneelile ja elektrotehnilisele osale pöörake tähelepanu ka ehituslikele küsimustele ja hilisemale hooldusele (katuse kandevõime, katusekate, sadevee äravool paneelide tugiraamide vahel, tuuleballasti tüüp, paneelide pesemisvõimalus jms).»

AS Favor on Eesti juhtiv õhukest lehtmetalli töötlev ettevõte.

FOTO: Raul Mee

PÄIKESEPANEELIDE INVESTEERINGUTOETUS FINANTSASUTUSELT KREDEX

  • Toetust saab taotleda energiatootmisseadmeprojekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulude katteks.
  • Toetust saab kuni 30% projekti kogumaksumusest ning kuni 30 000 eurot taotleja kohta.
  • Taotlejateks võivad olla äriühingud, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused, mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud või korteriühistud.
  • Tallinnas paikneva hoone ettevõtjast omanik saab toetust taotleda vaid juhul, kui taotleja tegevusalaks on kohustuslik sotsiaalkindlustus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne.
  • Taotlusvoor on avatud kuni eelarve ammendumiseni.
  • Toetuse andmisel soovitakse kasvatada taastuvatest energiaallikatest ehk konkreetselt päikeseenergiast toodetud elektri osakaalu energiatarbes ning seeläbi vähendada energia tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkogust.
  • Huvilistel tasub uurida lisa KredExi kodulehelt kredex.ee/toetus ning küsimuste korral võtta julgelt ühendust finantsasutuse halduritega, kelle kontaktid leiab kodulehelt.

Allikas:
Finantsasutus
KredEx kommunikatsioonispetsialist
Joonas Kerge