Mida arvavad erakonnad reitingutest?
13. detsember 2018, 14:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/13/11651853t1he3b0.png)
Täna avaldatud erakondade toetuse uuringust selgus, et Reformierakond on kaotanud liidripositsiooni ning juhtima on asunud Keskerakond. Tõusu tegid ka EKRE ja Isamaa.
Reformierakonna peasekretär Erkki Keldo sõnul mõjutas reitinguid kindlasti ränderaamistiku arutelu.
«Tegemist on keerulise teemaga, millega seoses inimestel on arusaadavad hirmud. Parlamendis viisid arutelu äärmuslikuks nii valitsuses- kui opositsioonierakonnad, mis õhutas hirme veelgi,» selgitas ta.
«Kindlasti oleksime ka meie Reformierakonnas saanud anda selgemaid sõnumeid,» ütles ta ja lisas, et nende jaoks oli oluline, et lisaks rändeteemale ei tekiks Eestis valitsuse otsustamatusest lähtuvalt põhiseaduslikku kriisi.
Keldo ütles, et praegust valitsust toetab alla poole valijatest, mistõttu on Reformierakonna ülesanne näidata, et tänasele valitsusele on olemas parem alternatiiv, mida saab vedada Reformierakond.
Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaiu hinnangul on aga Reformierakond kaotanud mitme olulise teema monopoli ning kaotab seetõttu toetajaid teistele erakondadele.
Karilaiu hinnangul on Keskerakond, EKRE ja Eesti 200 on tõmbamas endale Reformierakonnas pettunud valijaid, edastas Keskerakonna pressiesindaja.
«Majandus, julgeolek ja e-riik on märksõnad, mille monopoli on Reformierakond kaotanud. Keskerakond on näidanud kahe aastaga valitsuses nendes ja paljudes teistes valdkondades tugevat kompetentsi ja paljastanud varasemad propagandavaled, millega tänast peaministrierakonda aastaid rünnati. EKRE on rahvuslikul teljel suutnud Reformierakonna valijad endale haarata ning Eesti 200-l on ettevõtjad ja pärisspetsialistid vastukaaluks multitalent Jürgen Ligile,» ütles Karilaid.
Karilaid sõnas, et Reformierakonna reiting langes nii EMOR-i kui ka Turu-Uuringute küsitluses. «Mõlema küsitluse järgi eraldab EKRE-t ja Reformierakonda vaid 3 protsenti ehk enam kui 17 aastat Eestit juhtinud seltskonnal tuleb finišis erkkollase asemel leppida kahvatu pronksiga. Kui see juhtub, pole paljudel Reformierakonna tipp-poliitikutel kadunud aupaisteta ja võimuta huvi jätkata ning nimekad poliitikud lahkuvad erakonnast,» ütles Keskerakonna aseesimees.
Karulaiu hinnangul tekitavad reitingud Reformierakonnas reitingud kindlasti vihase reaktsiooni, mis viib poliitilise debati tõenäoliselt veelgi teravamaks, kuid mitte sisukamaks.
«Kuna nii avalikkuses kui ka Reformierakonnas sees on tekkinud arusaam, et valimised on kaotatud, hakatakse kasutama kõiki võimalusi tagajärgedele ja tõele pikemalt mõtlemata. Ajal, mil majandus kasvab, julgeolek on paremini kaitstud kui varem ja silmakirjalikud katsed vene kaardi mängimisel on luhtunud, on muidugi huvitav näha, mis tuleb suurimalt opositsioonierakonnalt järgmisena, kuid ilus ei saa see paraku olema,» ütles Karilaid.
Suure tõusu teinud EKRE esimehe Mart Helme sõnul on üheks toetuse kasvu põhjuseks kindlasti rändepakti arutelu, kus inimesed nägid selgelt, et nemad kaitsevad Eesti suveräänsust ja rahvuslikke huve.
«EKRE tõi rändepakti teema esimesena avalikkuse ette ja me jätkame võitlust, et meie riik selles paktis ei osaleks. Isamaa andis ju alla! Alguses võttis jõulisi poose, aga loobus võitlusest kohe, kui koalitsioonikaaslased Keskerakond ja SDE neil suud katuserahadega täis toppisid,» selgitas Helme.
Tema hinnangul saab poliitikat jälgiv valija aru, et EKRE on ainus erakond, kes on rändeleppe, rahvusriigi ja suveräänsuse küsimustes vankumatu ja võitlusvõimeline. Ta lisas, et samamoodi näeb üha rohkem valijaid, et EKRE pakub selget alternatiivi praegusele valitsusele nii majandus- kui ka väärtuspoliitikas.
«Kindlasti avaldas reitingutele mõju aga ka see, et vasakradikaalide – sotside ja Eesti200 – provokatsioonid Toompeal ja Vabaduse väljakul pöörasid nende endi vastu. Iga vähegi süvenemisvõimeline inimene nägi läbi, et need erakonnad tahavad Eesti poliitikasse tuua madalat ja Läänest kopeeritud Antifa-taktikaid nagu provokatsioonid, laste kasutamine inimkilbina, parempoolsete demoniseerimine ja neile vägivaldsuse omistamine – samal ajal kui tegeliku vägivalla toomisega Eesti poliitikasse tegelevad vasakpoolsed ise. Sotside ja Eesti200 alatud võtted lendasid neile endile vastu vahtimist. Eesti inimesi ei ole võimalik läbinähtavate valedega manipuleerida, inimesed mõtlevad oma peaga ja on võimelised heal ja kurjal vahet tegema,» ütles ta.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et tema arvates on erakondade reitingute mõõtmisest kujunenud meelelahutusrubriik ning igakuiseid reitinguid ta kuigi tõsiselt ei võta.
Sellegipoolest arvab ta, et toetuse tõusu taga on see, et Eesti inimene hakkab üha enam tajuma, et Isamaa aetav poliitika on usaldusväärne. Seeder lisas, et juba varasemad kuud on olnud stabiilselt viie peal ja nüüd on tulnud tõus kaheksale protsendile, mis näitab, et usk ja usaldus Isamaa poliitika vastu ja ka selle vastu, et erakond oma põhisõnumitest kinni peab, on hakanud taastuma.
«Sellele on ehk kaasa aidanud ka aktuaalsed teemad, mis on migratsioonipakti teemaga seotud olnud, kus Isamaa jäi väga selgetele seisukohtadele,» ütles ta.
Sellegipoolest arvas Seeder, et tõusu taga pole peamiselt rändeleppe sündmused, vaid inimesi eluliselt puudutavad teemad, mida Isamaa on valimiste eel tõstatanud, nagu näiteks ka pensioni teise samba vabatahtlikuks tegemine.