Riigikogu laskis rihma lõdvaks (8)

Vilja Kiisler
, erikorrespondent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu.
Riigikogu. Foto: Juss Saska / PM/SCANPIX BALTICS

Eile õhtul pärast riigieelarve vastuvõtmist oli riigikogu saal nii hõre, et otsuse langetamiseks piisas neljast poolt- ja kaheksast vastuhäälest.

Kui riigikogu menetles eile õhtul poole kümne ja kümne vahel tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu, mis olid eelviimane päevakorrapunkt, tekkis kummaline olukord: jäi mulje, nagu oleks parlamendis kokku 13 liiget. Tabloo näitas samal ajal saja riigikogulase kohalolekut ja ühe puudumist.

Pooles ulatuses esindatud Vabaerakond tegi ettepaneku kõnealune eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Riigikogu asespiiker Enn Eesmaa pani selle ettepaneku hääletusele, poolt oli neli, vastu kaheksa saadikut, st ettepanek ei leidnud toetust. Eesmaa määras muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. jaanuari.

Seepeale küsis vabaerakondlane Andres Herkel, kuidas selgitada asjaolu, et puudus vaid üks riigikogu liige. «Kuigi olen mõned talved koolis käinud, ei saanud ma küsimusest aru,» tunnistas Eesmaa. Taibanud, milles asi, resümeeris ta: «Otsus on tehtud. Meid ei ole just palju, kuid meie otsus on kaalukas.»

«Keegi ei ilmselt arvanud, et mingi hääletus tuleb,» kommenteeris Herkel. «Eks need, kes majas olid, jõudsid hääletusele kohale.» Kus riigikogulased olid, sellest pole tal aimu.

Herkeli sõnul pole selline olukord just sage, aga seda, et ka suured fraktsioonid kaovad saalist ära viimaste päevakorrapunktide ajal ja ei esita küsimusi, tuleb ikka ette. «Tasuks vaadata, kui paljud olulised eelnõud üldse tähelepanu pälvivad ja küsimusi saavad,» sõnas ta. «Küsimus on siin fraktsioonide vastutuses, kes lasevad eelnõusid mööda.»

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles