Suur ülevaade: 2018. aastal andsid Eesti liikluses tooni hukkunud mootorratturid

Trammile külje pealt sisse sõitnud mootorrattur hukkus sündmuskohal. Foto: Martin Ilustrumm

2018. aasta liikluses on toonud Eestile pea 20 hukkunut rohkem kui aastal 2017, mil liikluses hukkus 48 inimest. Käesoleval aastal on liiklusesse jätnud elu 67 inimest, 1433 liiklusõnnetuses on saanud vigastada kokku 1772 inimest.

*Autorilt: kõik artiklis kasutatud 2018. aasta arvud (v.a hukkunute arv - seisuga 25.12.2018) on seisuga 20.12.2018.

2018. aastal võis vaid esimesed neli päeva öelda, et liikluses pole sel aastal kedagi hukkunud, sest esimene surmaga lõppenud liiklusõnnetus juhtus vaid viis päeva pärast aastavahetust Tartumaal, järgmine kohe kaks päeva hiljem Pärnumaal.

Aasta esimene surmaga lõppenud õnnetus Tartumaal, kus hukkus 29-aastane noormees:

Kõige raskem kuu liikluses oligi jaanuar, mil liiklusõnnetustes sai surma 11 inimest. Samamoodi raskete tagajärgedega olid ka juuni ja juuli, kus mõlemas kuus hukkus 10 inimest. Mai ja august tõid endaga kaasa mõlemad 8 hukkunut.

Juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul on need kõik kindlasti väga suured numbrid, mis võiks olemata olla. «Tundub, et igal aastal tuleb lume mahatulek suure üllatusena, mis toob kaasa rasked tagajärjed. Kahjuks jaanuar ongi olnud selline talviste teeoludega kohanemise kuu ja sel aastal maksti selle kohanemise eest 11 inimeluga väga ränka hinda,» rääkis Loigo.

Jalakäijaid hukkus 2018. aastal 12, möödunud aastal aga 9. Samas tõdeb politsei, et kui vaadata üleüldist jalakäijatega juhtunud liiklusõnnetuste trendi, siis on see languses ning see on hea märk.

Alkohol on jätkuvalt suur probleem

Alkoholi tarvitanud juhid on osalenud umbes pooletuhandes liiklusõnnetustes, kus joobes juhtide süül on saanud vigastada 194 ning nende süül on oma elu jätnud 13 inimest. Enamasti on joobes juhi süül juhtunud õnnetused sellised, kus hukkub juht ise või siis autos olnud kaasreisija.

Kokku on politsei sel aastal tabatud rohkem kui 6500 alkoholi tarvitanud autojuhti, neist enam kui 2500 joove ületas 1,5 promilli piiri, mida loetakse kriminaalseks joobeks. Loigo sõnul eemaldataksegi liiklusest kõige rohkem just kriminaalses joobes juhte, mis on tema sõnul märk sellest, kui suur sotsiaalne probleem Eestis alkoholism tegelikult on.

Kõige rohkem tabati alkoholi tarvitanud juhte Harjumaal ja Tallinnas – 1848. Loigo sõnul on positiivne, et ehkki politsei on sel aastal tabanud 363 joobes juhti rohkem kui 2017. aastal, siis joobes juhtide süül juhtunud liiklusõnnetuste arv on kaks protsenti vähenenud. Samuti on joobes juhtide käe läbi hukkunute inimeste arv väiksem. Loigo sõnul on märgata, et ehkki veel vähesel määral, on joobes juhtide osakaal liikluses siiski langema hakanud. «Võrreldes 10 aastaga on ühiskonna suhtumine roolijoodikutesse muutnud. 10 aastat tagasi ei näidanud roolijoodikule ühiskond näpuga, täna astub selle eest minister tagasi,» kommenteeris ta.

Majanduskasv toob kaasa rasked liiklusõnnetused

Kui liiklusõnnetuste ning hukkunute üldarvult oleme me viimase viie aastaga võrreldes enam-vähem ühel tasemel, siis 2018. aasta liikluspilti eristavad liiklusõnnetused mootorratasetaga (ligi kolmandik rohkem kui möödunud aastal), kuhu sel aastal jättis oma elu kuus inimest. Võrdluseks: 2017. aastal ei hukkunud liikluses ühtegi mootorratturit.

Avariiline mootorratas. Foto: Politsei ja piirivalveamet

Sirle Loigo sõnul on hukkunud mootorratturite arv kasvanud ka Soomes. Tema sõnul on selles süüdi ilmselt suurepärane suvi ning inimeste parem majanduslik elujärg. «Inimesed ostavad endale palju rohkem võimsamaid ja kiiremaid mootorrattaid, sest rahval on raha rohkem. Täidetakse oma nii-öelda «noorepõlveunistusi», ostetakse suured ja võimsad rattad, mille juhtimisega siis hakkama ei saada,» loetles Loigo võimalikke põhjuseid. Politsei andmetel on ainuüksi 2018. aastal tulnud Eestisse juurde üle 1700 A-kategooria omaniku ning see arv kasvab iga aastaga. Samuti on viimase kolme aastaga kasvanud naissoost mootorratturite arv: kui 2016. aastal osales liiklusõnnetustes 6 naist, 2017. aastal 11, siis käesoleval aastal juba 15 naist.

Puudulikest juhtimisoskustest annavad aimu ka õnnetuste peamised põhjused: kõige rohkem on sõidukiga kokkupõrkeid küljelt, sellele järgnevad teelt väljasõidud ja sõiduki ümberpaiskumised teel. Loigo sõnul räägivad just need kaks viimast põhjust – väljasõit ja ümberpaiskumine, juhi sõiduoskustest. «Mootorrattaga ei ole küsimus selles, et kas õnnetus juhtub, vaid millal see juhtub. Paraku mootorrattaga sellist õnnetust nagu plekimõlkimine väga ei kohta ning enamasti on need õnnetused ikkagi inimkannatanutega,» selgitas Loigo.

• Keskmine liiklusõnnetusse sattunud mootorrattur 2018. aastal - 35-aastane
• Noorim inimkannatanutega õnnetusse sattunud mootorrattur - 15-aastane
• Vanim inimkannatanutega õnnetusse sattunud mootorrattur - 66-aastane

Liiga palju «Ott Tänakuid»

«Meie tänavatel on palju enesekindlaid tolvaneid, kes oma juhilubasid vaadates näevad seal Ott Tänakut»

Ehkki Loigo tunnistab, et tänavune olukord liikluses paistab mullusega võrreldes palju kehvem, on suures plaanis pilt liikluses jäänud viimaste aastatega samale tasemele. «2017. aasta oli hukkunute arvu mõttes lihtsalt väga «hea» aasta. Kui keegi teaks seda põhjust, siis võiks  meile sellest teada anda.» Loigo sõnul on see kas inimene saab liikluses surma või vigastada nagu lotovõit ning me ei tohiks adekvaatse liikluspildi hindamiseks võrrelda hukkunuid. «Vaadata tuleks liiklusõnnetuste arvu ja seda, kui paljud neis viga saavad. Sel aastal on õnnetusi olnud 1433, eelmisel aastal samal perioodil oli 1368 ja 2016. aastal oli see number 1418 - ehkki eelmisel aastal oli hukkunuid vähem, siis liiklusõnnetuste numbrid väga kardinaalselt ei erine,» rääkis Loigo Postimehele.

Tema sõnul algab kõik kodust. «Liiklus on parim ühiskonna peegeldus, sest nii nagu me igapäevaselt käitume, täpselt sellised me oleme ka liikluses. Kui me kodus oma naist peksame, ei maksa eeldada et need inimesed liikluses kuidagi teistmoodi käituksid,» ütles ta, lisades, et igal asjal on elus oma paik. 

«Meie tänavatel on palju enesekindlaid tolvaneid, kes oma juhilubasid vaadates näevad seal Ott Tänakut - kui rallil küündivad katsel keskmised kiirused 125 kilomeetrini tunnis, siis seal on selle kiiruse juures tagatud pealtvaatajate ohutus ja sõitjate turvalisus ning ka nende heade juhtide oskuste puhul lähevad autod ikkagi vahel käest ära. Jääb mõistetamatuks, et miks me arvame tänaval ja avatud liikluses, et meil on paremad oskused kui WRC sarja sõitjatel,» arutles Loigo olukorda liikluses.

2019. aasta toob liiklusesse kaks olulist muudatust

Uus aasta toob politseile ning Eesti liiklusele kaasa kaks muudatust - lühimenetluse ja mobiilsed kiiruskaamerad.

Lühimenetlus

2019. aasta 1. jaanuarist tuleb väärteomenetlusse uus menetlusliik – lühimenetlus, mida kasutatakse kergemate väärtegude puhul.

Nimekirja on valitud 20 rikkumist, mis on olemuselt väiksema õigussisuga ning lihtsamini tõendatavad. Muu hulgas on nimekirjas näiteks kiiruseületamine kuni 20 kilomeetrit tunnis; fooritule eiramine; turvavarustuse mittekasutamine.

Politsei sõnul on tegemist mõjutustrahviga ning sellest ei jää märget karistusregistrisse. Uus menetlus, mille otsuse vormistamise peale läheb 3-5 minutit, toimub politseiautos ning ühtegi paberit rikkujale ei väljastata. Trahviotsus saadetakse politseiautost otse inimese meiliaadressile.

Sirle Loigo sõnul on oluline nii rikkuja kui ka politsei aja väärtustamine. «Oluline ei ole karistuse suurus vaid see, et karistus oleks vältimatu. Kui ma rikun, sisi tuleb arvestada, et sellele järgneb kohe vastutus,» selgitas Loigo uut süsteemi. Politsei loodab uue süsteemi tööle hakkamisel kiirendada menetlustoimingutele kuluvat aega ning tänu sellele jõuda oluliselt rohkemate rikkujateni.

Mobiilsed kiiruskaamerad

Mobiilsed kiiruskaamerad jõuavad Eesti teedele uue aasta kevadel. Kokku on esialgu planeeritud kaheksa kaamerat, mida politsei igapäevaselt kasutama hakkab. Mobiilse kiiruskaameraga sekkumist tänava peal ei toimu, vaid trahviteade tuleb automaatselt koju.

Alles jäävad ka kõik vanad kiiruskaamerad. Politsei sõnul on mobiilsete kiiruskaamerate eelis see, et neid on võimalik kasutada suure liiklustihedusega kohtades ja seal, kus muidu sõiduki peatamine poleks ohutu. Päris üksi kaameraid teeäärde siiski ei jäeta, sest kaamera vajab töötamiseks toidet ning seda, et politseiametnik selle õiges kohas püsti paneks. Kõik muu toimub aga automaatselt ning kiiruseületaja tabamiseks pole ametnikul vaja enam ise nupuga kiirust fikseerida.

Sõitjaid teavitatakse mobiilse kiiruskaamera paiknemisest ajutise liiklusmärgiga «Automaatkontroll». Mobiilne kiiruskaamera fikseerib kiiruseületamise ja punane välgusähvatus annab teada kiirust ületanud sõidukist salvestise tegemisest.