Herkel: Vooglaiu väärtused kattuvad suuresti Putini omadega

Andres Herkel

FOTO: Joakim Klementi/Postimees/Eesti Meedia/scanpix Baltics

Vabaerakonna fraktsiooni juht Andres Herkel kirjutab enda blogis, et sarnaselt Venemaa presidendile Vladimir Putinile kaitseb inim- ja kodanikuõigustele vastanduvaid niinimetatud traditsioonilisi väärtusi ka Varro Vooglaid, kes juhib Sihtasutust Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK).

«Venemaa on ohtlik, kuni selle rahvas ei oska ega soovi hinnata heaolu ja isikuvabadust»,» alustab Herkel enda kirjutist Postimehes reedel ilmunud Kalev Stoicescu aastalõpuartikli tsiteerimisega ning lisab, et täpsemalt ei saagi Venemaal toimuva olemust tabada.

«Heaolu ja isikuvabadused suunaksid Venemaad Lääne väärtuste suunas, aga nende puudumine tähendab Putini valitsemismudeli jätkumist. See tähendab vandenõuteooriaid, vaenlaskujude loomist ning klammerdumist niinimetatud traditsiooniliste väärtuste külge, mille hulka inimõigused ja kodanikuõigused ei kuulu.»

Herkeli sõnul pole mingi uus avastus, et Eestis kujundab Putini väärtustele soodsat kuvandit väljaanne Objektiiv – ja veidi kaudsemalt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) –, lihtsalt reedene Postimees püüdis seda väljaannete sisuanalüüsi põhjal täpsemalt tõestada. Kui Euroopa Liidust luuakse pigem negatiivset kuvandit, siis Putinit serveeritakse valdavalt neutraalselt, andes nõnda ruumi positiivse hoiaku kujunemisele, leiab Herkel ja täpsustab, et Euroopat kujutatakse väsinuna, nõrkevana ning bürokraatiasse ja migratsioonilainetesse uppuvana.

«Mis aga on need «traditsioonilised väärtused», mis vastanduvad inimõigustele? Need olevat vene rahvale omased ja ainuõiged moraalsed alustalad, mis suurel määral kattuvad näiteks Varro Vooglaiu poolt kaitstud väärtuste eeskavaga,» selgitab Herkel enda postituses.

«Asjaolu, et kodanikuvabadused, näiteks õigus vabaks eneseväljenduseks ja isegi teiste riikide suveräänsus, nende väärtuste hulka ei kuulu, ei näi Putini austajaid sugugi segavat, pigemini suunatakse hirm, kriitika ja viha Euroopa Liidu vastu.»

«Sel taustal ei saa jätta hooletusse inimõiguste küsimust,» märgib Herkel ja lisab, et Eestis ollakse harjunud hindama nii heaolu kui ka isikuvabadust. «Ses mõttes on Eesti elu jõudsalt edenenud. Kuid probleem näib olevat selles, et üha rohkem inimesi Eestis – ja ka Läänes tervikuna – ei taju inimõiguste seost meie igapäevase isikliku vabadusega. Küsigem näiteks, kas «kollaste vestide» meeleavaldused oleksid Venemaal võimalikud? Sellist vabadust «traditsioonilisi väärtusi» hindav Putin oma oponentidele ju ei annaks.»

Inimõigusi tajutakse Herkeli hinnangul üha enam abstraktse näägutamisvahendina, millega püütakse nihutada kas soorolle või kultiveerida mõnd muud ühiskonna enamusele veidrana tunduvat vabadust. Enamasti on seejuures tegemist vabadustega, mis vajavad küll kaitset, kuid mitte pähemäärimist.

«Küsimus, mida muutuvas maailma inimõigustega teha, ei ole miljoni dollari mõistatus. Tegelikult on vastus väga lihtne. Keskenduda tuleb põhilisele: riikides ei tohi olla poliitvange, rahvaste vastu suunatud vägivalda ja võimude poolt sanktsioneeritud piinamisi,» kirjutab Herkel.

«Samuti tuleb kaitsta ajakirjanike kutsetööd ja väljendusvabadust. Selline on keskne väärtuspakett, millega nõustuvad eeldatavalt kõik vähegi demokraatlike riikide demokraatlikud parteid ilmavaatest sõltumata.»

«Kui nii keskenduda, siis lõpeb ka udu ajamine traditsioonilistest väärtustest, mis vastanduvad inimõigustele. Võib loota, et isegi putinismi kõige salakavalamad importijad ei saa inimeste piinamist ja otsest tagakiusamist heaks kiita,» lõpetab Herkel enda blogipostituse.

Tagasi üles