Küüditamisohver riputas sõduritele kaela omatehtud teenetemärgid

Karel Reisenbuk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1949. aasta märtis Siberisse küüditatud ja seal kümme aastat oma elust veetnud Heino Pertel tunnustas Eesti 101. sünnipäeval vabariigi kaitsjaid ning riputas sõduritele kaela omavalmistatud teenetemärgid.
1949. aasta märtis Siberisse küüditatud ja seal kümme aastat oma elust veetnud Heino Pertel tunnustas Eesti 101. sünnipäeval vabariigi kaitsjaid ning riputas sõduritele kaela omavalmistatud teenetemärgid. Foto: Mihkel Maripuu

1949. aasta märtsis Siberisse küüditatud ja seal kümme aastat oma elust veetnud Heino Pertel tunnustas Eesti 101. sünnipäeval vabariigi kaitsjaid ning riputas sõduritele kaela omavalmistatud teenetemärgid.

Enne Siberisse saatmist kandis Heino perekonnanime Pärtel, ent kuna kaugel idas täpitähti ei tuntud, sai tema nimeks Pertel, mida kannab senini. Heino armastab Eestit väga ning vabariigi sajandaks aastapäevaks valmistas ta oma kätega 365 märki – iga päeva kohta ühe.

1949. aasta märtis Siberisse küüditatud ja seal kümme aastat oma elust veetnud Heino Pertel tunnustas Eesti 101. sünnipäeval vabariigi kaitsjaid ning riputas sõduritele kaela omavalmistatud teenetemärgid.
1949. aasta märtis Siberisse küüditatud ja seal kümme aastat oma elust veetnud Heino Pertel tunnustas Eesti 101. sünnipäeval vabariigi kaitsjaid ning riputas sõduritele kaela omavalmistatud teenetemärgid. Foto: Mihkel Maripuu
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles