Tallinna ombudsman saab aastas mitusada kaebust
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
7. märts 2019, 17:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/07/11849033t1h97ac.jpg)
Tallinna ombudsmani poole pöörduti möödunud aastal väga laia probleemide spektriga, alates kaebustest linnaametnike tegevuse või tegevusetuse kohta, kuni kaebusteni oma korteriühistu juhatuse või naabrite peale.
«Tõsi, viimaste puhul on pöördujatele selgitatud, et kohtuasjad ei kuulu ombudsmani pädevusse, kuid alati on püütud aidata linnakodanikke neil tekkinud probleemide lahendamisel,» ütles Tallinna ombudsman Jüri Kaljuvee täna linnavolikogus.
Ombudsman esitas volikogule aruande oma möödunud aasta töö kohta. Kogu ombudsmani tegusemise aja jooksul on tema büroosse pöördutud 1822 korral, sealhulgas 2018. aastal 230 korral, nendest kirjalikke pöördumisi oli 129.
Üle 60 protsendi ombudsmani poole pöördujatest on olnud pensioniealised, aga pöördujate seas on ka üliõpilasi. «Märkimisväärselt suur osa vastuvõtul käijatest on eakad inimesed, kellel pole võimalik digitaalselt informatsiooni saada ja edastada,» ütles Kaljuvee.
Eraldi peatus ta sotsiaalteenuseid puudutavatel pöördumistel. «Nii näiteks pöördus raske puudega kodanik ombudsmani poole ja teatas, et on kokku kaheksal korral taotlenud Lasnamäe linnaosavalitsuselt üürile sotsiaalkorterit ja saanud iga kord eitava vastuse. Ombudsman pöördus sotsiaalteenuseid kureeriva abilinnapea poole ja selgitas kodaniku õigusi. «Abilinnapea sekkumisel esitas linnaosavalitsus linnaosa eluasemekomisjoni ettepaneku alusel linnavalitsusele korralduse eelnõu kodanikule munitsipaaleluruumi üürile andmise kohta. Kohe võeti ka kodanikuga ühendust ja tänu ombudsmani sekkumisele lahenes küsimus positiivselt,» rääkis ombudsman volikogu kõnepuldist.
«Tuleb rõhutada, et omavalitsuse tegevus sotsiaalvaldkonnas peab olema kohene, vajalik ja proportsionaalne. Riigikohus on jõudnud seisukohale, et sotsiaalteenuse osutamisel peab lähtuma inimese vajadusest, mitte kohaliku omavalitsuse võimalustest. Kui Tallinna linnal ei ole munitsipaaleluruumi parajasti pakkuda, tuleb linnal leida sobiv eluruum üüriturult,» selgitas ombudsman volikogule.