Kui varem oleme kirjutanud tehnoloogiatest, millega saab stabiliseerida nii vajuma hakanud eramaju, suurehitisi, võib-olla et isegi Pisa torni, siis sel korral murrame levinumaid müüte, mis puudutavad majade kindlustamist.
Sisuturundus
Levinumad müüdid: kas viltuvajunud hoone tõstmine on tõesti kallis ja aeganõudev?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aeganõudev - vajunud seinte või põrandatega hoone endisesse asendisse tagasi tõstmine võtab kaua aega, sest ehitamine üleüldse on ju pikk protsess.
Tegelikkus
Tänapäeval kasutatakse ehitiste stabiliseerimiseks geopolümeervaike, mis “süstitakse” pinnasesse, vundamenti või ehitise alla. Sellisel moel vajumise peatamine ja maja paika tõstmine on ilmselt kõige kiirem viis üldse, kuidas hoone esialgsesse olukorda tagasi viia. “Eramajade puhul on see tavaliselt paaripäevane protsess. Vundamentide puhul võib töö võtta ka 4-5 päeva, sõltuvalt maja suurusest,” selgitab Uretek Balticu juht Roman Reiner-Latõšev.
Ka äripindade puhul on Ureteki meetod kiirem kui tavaline ehitus. “Ühes suures laos olid betoonplaadid tõstukite sõitmise tõttu vajunud ja töö ohtlikuks muutunud. Kui ladu oleks otsustanud kogu põranda kinni panna, vana betooni välja lõigata ja uus valada, oleks see minimaalselt 30 päeva aega võtnud, sest betoon saavutab oma tugevuse 28 päevaga. Meie tegime aga kiiremini, nimelt mõne päevaga,” toob Reiner-Latõšev ilmeka näite.
Keeruline - maja otseks tõstmine on keeruline ja selle töö ajal hoonet kasutada ei saa.
Tegelikkus
Kui näiteks eramaja on vaja tõsta, ei sega see pererahvast kuidagi, sest majast välja kolima ei pea. “Kui tegu on põrandaga, siis puurime maa sisse nelja kahhelplaadi ristumiskohta augud, kust oma tööd teeme. Kui plaadisegu pole plaatide all ühtlaselt, võib tõstmisega küll plaati mõra tekkida, kuid reeglina seda ei juhtu,” kirjeldab Reiner-Latõšev seda, kui vähe Uretek maja kasutamist segab. “Hoones olevat sisustust ei lase me meelega välja kolida, et põrandat maksimaalselt koormata,” lisab ta täpsustuseks.
Äriettevõtete ja suuremate pindade puhul tehakse tööd öösiti. “See tähendab, et kliendil töö ja rahavoog ei katkegi, sest meie asume oma töid teostama õhtul peale kümmet ja hommikul, paar tundi enne äri avamist, oleme juba lõpetanud,” toob Reiner-Latõšev näiteks.
Kallis - mingi haruldane eritehnoloogia on kindlasti palju kallim, kui tavalise mördi ja kelluga viltuläinud asju parandama hakata.
Tegelikkus
“Uretek on alati odavam kui traditsiooniline parandus. Majast väljakolmine, poe, lao või silla kinni panemine on alati kallimad, kui teha tööd viisil, mis ehitise põhikasutust ei segata,” ütleb selle peale firma juht.
Ta toob näite ühest hiiglaslikust veinilaost Inglismaal, kus käis läbi 25% Suurbritannia veinist. Lao põrand oli vajunud 2mm, aga kuna riiuli kõrgus oli 8 meetrit, siis ei saanud automaatsed robottõstukid kõrgustest enam kaupa kätte.
“Õhus oli kõigi aegade kõige suurem kohtuasi, mis ühte ehitist puudutas. Selleks, et ladu ära kolida, logistika ringi teha ja pärast ladu tagasi kolida, oleks kulunud 50 miljonit naela ja seda ilma tööseisakuid arvestamata.” Ureteki tehnoloogiaga lahendati probleem ilma sellist kadalippu läbi tegemata ning maksumus oli vaid mõni protsent eeltoodud kalkulatsioonist.
Ohtlik - ehitise sisse või alla mingi materjali lisamine ei ole püsiv ning võib hiljem ohtlikuks osutuda.
Tegelikkus
Uretek Baltic kasutab nii oma insenere kui ka Soomes oleva peakorteri meeskonna tuge. “Arvutame ise üle ja saadame Soome, kus lahendus ka üle kontrollitakse, et mingeid ebakõlasid ei oleks. Juhuse hooleks ei jäta me midagi,” kirjeldab Reiner-Latõšev tööprotsessi.
Pinnaseuuringute tegemiseks kasutatakse CPT testi. See on lööktest, millega tuvastatakse, millisel sügavusel millise hõõrdumisega pinnas on. “See ütleb meile, kus on tühimikud, kus on pehmem pinnas ja kus on kandev tugi,” lisab ta täpsustuseks. Juhul kui tegu on suurema objektiga, siis tellitakse ka geoloogiline uuring.
Nii loodud insenerlahenduse järgi kasutatakse geopolümeervaike, mille eluiga on üle 150 aasta. Esimesed objektid, mis selle tehnoloogiaga kindlustati, ulatuvad 40 aasta tagusesse aega.
“Ohtlik on hoopis see, kui hoone vajumisele tähelepanu ei pöörata. See mõjutab kasvõi maja elanike või töötajate ohutust: kui riiul on nurga all, võib sealt kaupa alla kukkuda. Kui betoonplaadid on eri kõrgustel, siis peab tõstuk peatuma ja vaikselt üle sõitma, muidu võib kaup maha kukkuda, tõstukit lõhkuda või töötajaid ohustada,” kirjeldab Reiner-Latõšev võimalikke stsenaariume.
URETEK annab garantii
Standardtingimustes annab URETEK tehtud töödele 2-aastase garantii, pinnasesse süstitava materjali enda garantii on aga 10 aastat. Samas näitab kogemus, et 40. aasta eest stabiliseeritud objektid püsivad kindlalt tänaseni. „Laborikatsena on korraldatud ka nn kiirendatud kunstlikku vanandamise eksperimenti, millest ilmnes, et materjal peab kenasti vähemalt 150 aastat vastu,“ lubab Reiner-Latõšev.
Kui tunned, et eelnev kõnetas Sind ja probleem on tuttav, siis küsi tasuta konsultatsiooni oma hoone seisundi hindamise kohta. Võta ühendust!