Ettevõtlus tähendab oma olemuselt millegi tegemist või millegi ette võtmist. Eemalt võib tunduda ettevõtlikkuse muutmine tulemuseks lihtsam, kui see praktikas tegelikult on. Seetõttu on ka tunduvalt vähem neid, kes julgevad muuta ettevõtlikud ideed toodeteks või teenusteks, mida kliendid on valmis ostma.
Äris on kasutusel strateegia mõiste, mis aitab panna paika suuna kuhu ja kuidas liigutakse. Strateegia ise tuleneb kreekakeelsest sõnast strategos, mis tähendab tõlkes “üldisi oskusi”. Kui sõna ise võib tekitada alustavates ettevõtjates pigem segadust, siis selle tähendus on tõenäoliselt tunduvalt paremini mõistetav. Kuid mis on need oskused, mis toetavad ettevõtluses tulemusteni ja soovitud eduni jõudmist?
1. Ettevõtja ise ehk kas ma tegelikult olen valmis ettevõtluseks?
Ettevõtja enda valmisolek ettevõtluseks on olulisem kui seda võidakse esmapilgul arvata. Kuna ettevõtluses teeb otsuseid siiski ettevõtja ise, mitte osaühing või ettevõtluskonto, mille läbi ta tegutseb, siis on ettevõtlusedu esimene strateegia on seotud ettevõtja endaga. Valmisolek ettevõtluseks isiklikul tasandil jaguneb kaheks. Esimeseks on oluline ettevõtja enda psühholoogiline valmisolek ettevõtlusega tegelemiseks. Ettevõtluses on võrreldes palgatööga rohkem ebamäärasust, vastutust ja riske. Need omakorda võivad tekitada inimeses ebakindlust ja hirme otsuste tegemisel, ükskõik kas see on siis ettevõtlusega alustamine või oma väikeettevõtte kasvatamine. Teiseks on oluline end kurssi viia ettevõtlusega seotud teemadega. Selleks on võimalik näiteks osaleda mõnel ettevõtluskoolitusel, küsida nõu mentorilt või kogenud ettevõtjatelt. Mida selgemaks saab tervikpilt ettevõtluse olemusest, seda väiksemaks muutuvad ettevõtlusega seotud hirmud ja ebakindlus.
2. Turg ehk kes on mu klient?
Klientide sihtrühmaks nimetatakse sarnaste vajadustega isikuid, kes reageerivad sarnaselt teatud turundustegevustele. Kuna alustavate ja väikeettevõtjate rahalised võimalused enda turundamiseks on üldjuhul piiratud, siis on edu eelduseks võimalikult täpne sihtrühma ja nende vajaduste määratlemine. Klientide vajadusi nimetatakse ka sageli probleemideks ehk valupunktideks (link https://www.hakkanettevotjaks.ee/kliendi-valupunktid-ehk-miks-klient-ostab/) . Need võivad olla seotud rahaga, ajaga, tegevustega või ebapiisava toetusega olemasoleva toote või teenuse kasutamisel. Näiteks võib klient otsida alternatiivseid lahendusi, mille eest ta maksab vähem raha, mida ta saaks tarbida väiksema ajakuluga, mida ta saaks kasutada mugavamalt ja mille kasutamisel oleks ta toetatud läbi klienditeeninduse. Valupunktide mõistmine aitab ettevõtjal paremini kujundada toodet või teenust ning valida turunduskanalid, mida klient kasutab.
3. Turundus ehk kuidas ma jõuan kliendini?
Philip Kotler on öelnud: ”Turundus ei ole nutikate võimaluste leidmine selleks, et teie poolt tehtust lahti saada. Turundus on ehtsa kliendiväärtuse loomine”. Kui ettevõtluskoolitustel küsida osalejate käest: “Mis on turundus?”, siis enamikel juhtudel nimetatakse erinevaid reklaamikanaleid. Tegelikkuses sisaldab turundus lisaks reklaamile ka nii klientide vajaduste mõistmist, turu tundmist, toote või teenuse arendamist kui ka infot konkurentide tegevusest. Seega on ettevõtluses üheks edu eelduseks kõigepealt ülevaate omamine, millele järgneb sobivate reklaamikanalite valik, mis lõppkokkuvõttes viib kliendi poolse ostuni. Kuidas seda kõike hoomata, võib ettevõtja siinkohal küsida. Soovitav on luua endale süsteem, mis aitab jooksvalt kursis hoida nii konkurentide tegevusest kui ka turu trendidest. Teiseks on soovitav valida välja reklaamikanal(id), mis töötavad kõige paremini ja olla nende kasutamisel järjepidev (nt sisuturundus, sotsiaalmeedia, tänavareklaam jms). On ütlemine, et klient peab nägema reklaami vähemalt 8 korda enne ostuotsuse tegemist. Kolmandaks on oluline mõõta turundustegevuste tulemuslikkust.
4. Raha ehk kuidas ma rahastan oma äri?
Erinevates ettevõtlusuuringutes on üheks TOP 3 takistuseks ettevõtluse alustamisel nimetatud just raha puudumist. Kindlasti on äriideid, millel alustamine eeldabki suuremaid investeeringuid (nt tootmine), kuid nende kõrval on ka palju neid äriideid, millega alustamine kõrget algkapitali ei nõua (nt teenused). Kuidas aga siiski rahastada äri?
1. Isiklikud säästud - üheks võimaluseks on alustada ettevõtlusega palgatöö kõrvalt ning suunata teatud protsent oma igakuisest sissetulekust ettevõtlusesse. Eestis on võimalik ettevõtlustulu deklareerida ka eraisikuna, seega ei ole äriühingu registreerimine (sh riigilõivu tasumine) kohaselt vajalik.
2. 5F-i ehk sõbrad (Friends), perekond (Family), rumalad (Fools), Facebook ja fännid (Fans). Rahastus nendest allikates tugineb sageli usaldusel ettevõtja vastu ning juhul kui äri ebaõnnestub koos raha kaotusega, siis kaob sageli ka usaldus.
3. Toetused – töötutel on võimalik ettevõtlusega alustamise toetust taotleda Eesti Töötukassast, starditoetust pakub Riigi Tugiteenuste Keskus ja lisaks on mitmeid muid erinevaid teotusi ka tegutsevatele ettevõtetele, millega saab tutvuda lehel www.struktuurifondid.ee .
4. Laenud ja liisingud – pangad pakuvad laenu üldjuhul juba tegutsevatele ettevõtjatele, v.a. stardilaen, mida on võimalik taotleda ka alustavad ettevõtjad, kuid eeldusel, et on olemas tõestus selle kohta et tootel või teenusel on turul nõudlus (eelkokkulepped, tellimused, müügitulu). Ettevõtted, kes on juba üle 1 aasta tegutsenud ja kelle tulud on stabiilsed, siis on heaks tooteks jooksvate rahavoogude finantseerimiseks näiteks arvelduskrediit või investeeringuteks kas liising või investeerimislaen. Viimase puhul eeldatakse sageli kinnisvara tagatise olemasolu.
5. Muud rahastusallikad – ühisrahastus, investorid, ettevõtluskonkursid jms.
Seega on olemas erinevaid äri rahastamise allikaid, olulisem on pigem mõista milline lahendus ja mis etapis ettevõtja jaoks kõige enam sobib. Sageli sõltub aga ettevõtte rahastamine omakorda sellest, kui hästi on ettevõtja määratlenud ära oma sihtrühma, kas valitud turundustegevused on tulemuslikud ning milliseid otsuseid ettevõtja ise on valmis oma tegema.
18. mail toimub Tallinnas alustavatele ja väikeettevõtjatele suunatud ettevõtluskonverents “Ettevõtjaks palgatöö kõrvalt”, kus kogenud praktikud räägivad ettevõtlikkusest, turundusest, klientidest, innovatsioonist ja rahastusest.
Tutvu ettevõtluskonverentsiga: