Seadusemuudatus lõpetab elamislubade äri

Absoluutarvudes jäi Eestile kõige lähemale Horvaatia 2496 väljastatud elamisloaga.

FOTO: Raigo Pajula

Elamislubadega petmist lõpetada üritav siseministeerium soovib seadustada olukorra, kus ettevõtetel peaks olema reaalne majandustegevus Eestis enne, kui selle juhtidel tekib õigus siinse elamisloa taotlemiseks.

«Eestis ettevõtet luua ja siia investeerida sooviv inimene ei vaja selleks elamisluba,» ütles probleemiga tegeleva siseministeeriumi migratsiooni ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus. «Alguses on oma investeeringu ja vara eest võimalik hoolitseda ka tavalise Eesti viisa kaudu.»

Nii suudaks riik peatada olukorra, kus Eesti elamisloa ja sellega automaatselt kaasneva Schengeni sissesõiduloa saamiseks piisaks justkui firma asutamisest ja selle kontole 63 000 eurose sissemakse tegemisest.

Et Venemaal ja Ukrainas on hakanud massiliselt levima reklaamid, kus firmad pakuvad vahendusteenust Eestis ettevõtlusega seotud elamisloa hankimisel, on siseministeeriumi katsed taoline olukord lõpetada igati loogilised.

Annuse sõnul oleme praeguse seadusandluse juures keerulises seisus. «Kuidas hinnata, kas Eestis asutatud ettevõte ja selle Eesti elamisluba taotlev juht hakkab siin ka reaalse majandustegevusega tegelema või on see vaid formaalsus elamisloa saamiseks,» küsis Annus.

Praeguse korra kohaselt peaks politsei- ja piirivalveametile alluv kodakondsus ja migratsiooniosakond umbes aasta pärast tegema elamisloa saanud juhtidega seotud ettevõttele järelkontrolli. Siis selgub, kas firma on reaalselt tegutsenud, inimestele palka maksnud ja siia investeerinud.

Kui neid kriteeriumeid ei täideta, kuuluvad ettevõttega seotud isikute elamisload tühistamisele. Et ettevõtlusega seotud elamislubade taotluste arv on oluliselt kasvanud alles tänavu, oleks Eestit «vahepeatusena» Euroopasse kasutanud vene ettevõtjad Annuse sõnul varem või hiljem niikuinii ilmsiks tulnud. «Nüüd vaadatakse nende ettevõtetega seotud info lihtsalt varem ja ühe korraga läbi,» ütles Annus.

Ülevaade sellest peaks politsei- ja piirivalveametis valmima nädala pärast. Mitmendat päeva sorivad infobaasides kodakondsus- ja migratsiooniosakonna välismaalastetalituse 12 menetlejat, kellel tuleb aastas töötada läbi 12 000 elamisloa taotlust.

Tõsi, enamik elamuslubadest töötamisest on seotud kvalifitseeritud tööjõu Eestisse tulekuga või nendele juba antud elamislubade pikendamisega. Kuid esineb sadu ettevõtteid, mille juhtidele on Eesti elamisluba antud ja mille tegevus vajab nüüd kontrollimist.

Arusaam praegu kehtiva korra lünklikkusest hakkas välismaalastetalituses selguma juba eelmise aasta lõpus. «Siis kujunes meie menetlustes selge muster, et elamislubade taotlused olid seotud ettevõtetega, mis olid loodud vahetult enne taotlusi,» ütles talituse juhataja Liis Valk.

Tema sõnul toimus taoliste juhtumite arvus oluline hüpe üles tänavu ja seetõttu juhtis politsei ja piirivalveamet aasta keskel probleemi kitsaskohtadele siseministeeriumi tähelepanu. «Me saime aimu, kes seda vahendusteenust Eestis pakuvad,» ütles Valk.

Välismaalaste talitus on seetõttu alustanud haldusmenetluse 65 juhul, mil oli alust kahtlustada, et Eesti elamisloaks puudub inimesel reaalselt vajadus, sest ta ei tegutse siin aktiivselt. Kõik need inimesed ei olnud siiski süüdi. «Kuid 15 juhul on elamisluba kehtetuks tunnistatud,» ütles Valk.

Nädal tagasi puhkenud Raudse ja Stelmachi skandaalis välja toodud inimesi nende hulgas ei ole. See nimekiri vajab veel kontrollimist. «Järgmise nädalaga võtame siin seisukoha, kes neist võetakse menetlusse,» lubas Valk.

Nii tema kui Ruth Annus siseministeeriumist kinnitavad – inimestele, kes on teadlikult kuritarvitanud Eesti riigi usaldust elamisloa saamisel, on lõppkokkuvõttes võimalik Eestil kehtestada neile Schengeni sissesõidukeeld.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles