Politsei üllatus – taastatud rehvide ees kasutamine polegi keelatud

Siit fotolt on selgelt näha, et novembris Vasalemma silla juures toimunud ja kaitseväelase surmaga lõppenud avarii põhjustanud lõhkenud esirehv on taastatud. Foto: Politsei

Politsei jaoks üllatusena tulnud määrus, mis lubab raskeveokite esisildadel kasutada taastatud rehve, võib minna uuesti arutamisele - politsei hinnangul on see liiklusohutuse seisukohalt äärmiselt ohtlik.

Postimehes laupäeval ilmunud info, et taastatud rehve ei tohi raskeveokite esisillal kasutada, oli tõene vaid osaliselt. Veokite tehnoolukorda puudutavas majandusministeeriumi määruses toimus juba kaheksa aastat tagasi pealtnäha pisike muutus, mis nagu selgus, on uudiseks politseilegi.

Kehtivas määruses on kirjas, et bussidel ja veokitel on esiteljel taastatud rehvide kasutamine küll keelatud, kuid ühel juhul siiski lubatud - kui rehvid on taastatud vastava eurosertifikaadiga ettevõttes. Sellises, mille tehnoloogia ja kasutatavad materjalid läbivad igal aastal eraldi kontrolli.

Majandusministeeriumi liiklustalituse juhataja Priit Vene sõnul sai see muudatus seadusesse sisse pärast seda, kui ÜRO Euroopa Majanduskomisjon pani paika protekteeritud rehvide nõuded. Need peaks justkui tagama nende kasutamisel olukorra turvalisuse liikluses.

Politsei leiab, et see ei ole liiklusohutuse seisukohast mõistlik täiendus. «Protekteeritud rehvidega sõitmine ei ole küll keelatud, kuid politsei on seisukohal, et teatud liiki transpordivahenditel ei ole see jätkuvalt ohutu,» ütleb politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalvetalituse juhtivkorrakaitseametnik Raul Sihver.

Samamoodi kahtleval seisukohal selles küsimuses on ministeeriumi liiklustalituse juhataja Vene. Tema väitel uurivad nemadki nüüd, miks taoline nüanss esisildade kohta seaduses kirjas on ja kuidas see on reguleeritud näiteks Soomes. «Protekteerimise eurolitsents peaks andma justkui kindluse, et rehv ei ole taastatud põlveotsas, kuid kas see on auto esisilla alla panduna ka liikluse seisukohalt turvaline, on eraldi küsimus,» ütleb Vene.

Rehvide taastamisega tegeleva Urmas Rehvide müügijuht Margus Õun väidab, et tehnoloogia ja materjalid on sedavõrd arenenud, et ei maksaks taastatud rehvide kasutamist üleliia karta. «Me kõik teame lennuliikluses kehtivad kõrgeid turvanõudeid, kuid ilmselt vaid vähesed meist teavad, et tsiviillennukitel kasutatavatest rehvidest kuni 95 protsenti on samamoodi taastatud.»

Ent temagi möönab, et taastatud rehvi esisillal kasutamine on turvarisk. «Kui meil on kahtlus, et rehv, mida klient soovib taastada esisilla jaoks, ei ole turvaline, siis me seda ei taasta. Me soovitame klientidel ikkagi esisildadel kasutada uusi rehve, sest pärast on neid samu rehvitoorikuid võimalik kasutada tagasillal.»

Politsei liiklusjärelevalvetalituse juhtivametnik Raul Sihver on kehtivat olukorda kommenteerides siiski üheselt hukkamõistev. «Protekteeritud rehvid võivad olla osalenud liikluses tuhandeid kilomeetreid ja erinevates olukordades sh löökaukudes, need võivad olla kuumenenud või alajahtunud, olnud päikese ja tuule käes jne. Iialgi ei või teada, kuidas sellistes oludes peetud rehv vastu peab või käituda võib. Politsei seisukohast ei ole selline mööndus uues määruses põhjendatud ning meie soovitame tungivalt protekteeritud rehve veokitel ja autobussidel mitte kasutada.»

Novembris ja detsembris toimunud liiklusõnnetustes hukkus kolm süütut inimest, kellele sai saatuslikuks see, et nende autole otsa sõitnud veoki esisillal purunes ebakvaliteetne rehv.