Päästeameti tellitud uuringust selgub, et suitsuanduri vajalikkust alahindavad eelkõige korterites elavad inimesed ja venekeelne elanikkond.
Venekeelne ja korterielanikkond alahindab tuleohutust
12. jaanuar 2009, 20:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just korterelamutes elavad inimesed on need, kelle kodu varustatus tuleohutusseadmetega on madal, suitsuandurit ei peeta vajalikuks, ning alahinnatakse tulekahju tagajärgi, samuti selle arengukiirust, vahendas päästeameti pressiesindaja.
Suuremates korterelamutes on andur olemas kõigest veerandil küsitletutest.
Samade näitajate poolest paistab silma ka venekeelne elanikkond, kes tajub koduse tulekahju võimalikke tagajärgi kergemana ning iga kolmas vastanu ei pea suitsuandurit vajalikuks.
Suitsuanduri ja tulekustutiga varustatud leibkondade osakaal on keskmisest oluliselt madalam.
Päästeameti koostatud statistika näitab, et nagu ka eelmistel aastatel hukkuvad tules peamiselt mehed (72 protsenti) ja pensionärid (56 protsenti).
Samas alahindavad just nemad ka suitsuanduri vajalikkust. 14 hukkunult kahele on aga vähenenud tulesurmade arv kodutute seas Harjumaal.
Tulesurmade põhjuseks oli 2008. aastal enamasti hooletus suitsetamisel (44 protsenti) ja lahtise tule kasutamisel (25 protsenti).
Märkimisväärne on, et 29 inimest hukkus just hooletu suitsetamise tagajärjel diivanil, voodis või tugitoolis.
Suitsetamine kõikidest tulesurmadega lõppenud sündmustest on esikohal olnud juba aastaid.
Võrreldes 2007. aastaga oskavad inimesed see-eest paremini reageerida suitsuanduri signaalile (17 protsendi asemel 67 protsenti).
Anduri signaali äratundmine on tähtis eelkõige siis kui tulekahju puhkeb näiteks naaberkorteris, mis on varustatud suitsuanduriga.