Sisuturundus
Jaan Aru: Kui võtad enne und napsu, magad halvemini
Kellel meist ei oleks elus ette tulnud hetki, kus tegemisi on palju, töökoormus suur ja keha vajab hädasti puhkust, et jõuvarud taastada? Õhtul voodisse vajudes tunned end rampväsinuna. Mõtted keerlevad peas ja ehkki väsimus aina kasvab, ei taha uni kuidagi tulla. Tuleb tuttav ette? Uinumisraskused ja tööpäevajärgne stress on justkui heaks vabanduseks, miks ennast peale rasket päeva mõne õlle või klaasikese veiniga premeerida – ma tahan lõõgastuda ja unustada muremõtted, mis mul uinuda ei lase! Alkohol on aga salakaval voodikaaslane ja võib uneprobleeme hoopis süvendada.
„Uni on alkoholi suhtes väga tundlik. Kui võtad enne und mõned napsud, siis magad tegelikult palju halvemini,“ selgitab ajuteadlane Jaan Aru. Ehkki alkohol muudab meeled loiuks ja võib seeläbi tõepoolest aidata isegi uinumist kiirendada, on uni sel ööl pinnapealsem ja katkendlikum. Järgmisel päeval on seetõttu väsimus hoopis suurem. Alkohol viib närvisüsteemi tasakaalust välja ning unehäired, millega toimetulemiseks algselt alkoholist abi otsiti, süvenevad ja muutuvad palju tõsisemaks. Lisaks võib joomine kaasa tuua ka muid probleeme.
„Kui inimesed magavad halvasti, siis ärrituvad nad kergemini ja ütlevad ning teevad asju, mida nad muidu ei teeks ega ütleks,” lisab Aru. Nii lisanduvad uneprobleemidele ajapikku märkamatult ka muud mured – tekivad tülid lähedastega, väsimusest alanud keskendumisraskused mõjutavad hakkamasaamist tööülesannetega ning keha muutub ka haigustele vastuvõtlikumaks.
Süvenevad probleemid – jõuetusetunne, läbikukkumishirm ja ärevus
Seost kasvava murekoorma ja une-eelse väikese napsu vahel ei pruugi inimene tihtipeale ise märgata. Väike klaas närvide rahustamiseks tundub nii süütuna – väikesest napsust ju purju ei jää, enesetunne muutub paremaks, tuju justkui tõuseb ja voodisse minnes vajuvad silmalaud otsekui iseenesest kinni. Näiliselt tundub, et asjad lahenevad. Ent pikas plaanis tekib ummikseis. Nii teeb alkohol uneprobleemidega võitlevale inimesele hoopis karuteene.
„Alkohol muudab une vähemkvaliteetseks,” selgitab Aru. “Ja vähemkvaliteetne uni muudab selle, mida inimene mõtleb ja ütleb samuti vähemkvaliteetseks.” Nõnda võib inimene ühtäkki avastada ennast olukorrast, kus ta ei saa enam hakkama harjumuspäraste toimetustega. Ülesanded, mille lahendamine käis varem mängleva kergusega ja kiiresti, valmistavad nüüd raskusi, võtavad kauem aega või käivad suisa üle jõu. Süvenevad probleemid toovad omakorda kaasa mitmeid negatiivseid emotsioone – jõuetusetunnet, läbikukkumishirmu, ärevaid mõtteid tuleviku suhtes. Ja uinumine muutub veelgi raskemaks.
Alkohol ei ole unerohi
Pea meeles, et alkohol ei ole unerohi! Unetuse korral tuleks püüda mõista, mis neid probleeme tekitab. Kehale ja vaimule tuleb anda piisavalt puhkeaega. Aega taastumiseks ja pingetest lõõgastumiseks. Istuva töö puhul tuleks tasakaalu saavutamiseks vabal ajal rohkem liikuda ja sporti teha. Raske füüsilise koormuse korral aitavad lõõgastuda vaimsed naudingud. Probleemidega tuleb õppida silmitsi seisma ja põgenemise asemel lahendusi otsima.
Kas sul on põhjust oma uneprobleemidele rohkem tähelepanu pöörata, saad teada näiteks alkoinfo.ee veebist leitava emotsionaalse enesetunde testi abil. Kui testi tulemused viitavad unega seotud probleemidele, tasub oma vaimsele heaolule edaspidi senisest rohkem rõhku panna.
Novembris ja detsembris on Tervise Arengu Instituudi juhtimisel käimas kampaania, milles juhitakse tähelepanu seostele alkoholi tarvitamise ja vaimse tervise probleemide vahel. Alkoholi ja vaimse tervise vahelistest seostest saab rohkem teada alkoinfo.ee veebilehelt. Kampaaniat rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Lisainfo: www.alkoinfo.ee