Maarius Suviste: kes kustutab tule?

Maarius Suviste Foto: Arvo Meeks

Fakt on, et kui tunamullu elas Põlva-, Valga- ja Võrumaal siseministeeriumi andmetel üle 92 100 elaniku, siis tänavu vaid veidi rohkem kui 88 800. See teeb 3300 vähem ehk terve Setomaa valla jagu inimesi.

Selline statistika on enam kui murettekitav. Kui ikka väikelinnas on elanike arv viimase kümne aastaga vähenenud tuhande ringis ja vallas kahe viimase aastaga viiesaja võrra, peaks ju kellelgi küll miski lambike peas põlema hakkama. Veelgi kurvem on, kui pärast haldusreformi on kahe aastaga vallas elanikke üle 1100 vähem. Kui siin ei ole murekoht, siis kus veel? Mõjutab ju elanike arvu vähenemine otseselt omavalitsuse tulubaasi.

Kuid katsu sa kätt ette panna, kui inimene tahab töö nimel liikuda. Kui ikka kodupaigast kaugel, suures linnas oma riigis või väljaspool saab suuremat palka ning muidu armsaks saanud kodukandis võibki jääda hästitasustatud töökohast unistama, siis paraku nii on.

Ikka minnakse sinna, kus arvatakse olevat mõnusam ja toredam. Me võime ju tõdeda, et igal pool on parem, kus meid ei ole, aga ega see leiba ja vorsti lauale too. Kuid ometi: miks ei võiks müüte murda ja toosama hästitasustatud töökoht koduvallas olla?

Kuid katsu sa kätt ette panna, kui inimene tahab töö nimel liikuda.

Parimat retsepti säärase liikumise ja suuna vastu on raske leida. Kui oleks olemas, oleks seda vahest juba ammu tarvitatud. Aga kas olekski vaja, tegelikult? Ometi paneb kõige selle taustal üha rohkem õlgu kehitama ja käsi laiutama Tartust allapoole suunatud kõikvõimalikud abi- ja eriprogrammid, toetused, pealinnast töökohtade maale viimise lükked ja muud säärased teod. Kas nende tegude ja püüdlusteta oleks olukord veelgi trööstitum, et mitte öelda masendavam?

Kuid loodus tühja kohta ei salli. Kui maalt minnakse palgaootuse nimel suurde linna, on samal ajal ka neid, kes tulevad linnast maale. Olgugi et neid viimaseid kipub oluliselt vähem olema kui äraminejaid. Aga on, ja see on juba suur asi suurte liikumiste aegu. Olgu või need näited, kus linnast lahkutakse naaberomavalitsusse, heal järjel valda, nii-öelda kuldsesse rõngasse.

Seega ei tahaks küll kurta ega karta, et kes küll on see, kes kustutab kõige viimasena tule piiriäärse valla kaugeimas paigas või mõnes kauges külas taluõuel. Kusagile jääb see ikka põlema.

Autor on Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanik.