Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/07/02/12320715t1h7f83.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/28/12901443t1h1fec.jpg)
Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi avaldas eile saates «Otse Postimehest» arvamust, et valitsus käitub pensionireformi läbi surudes poliitilise aferistina. Isamaa aseesimees, välisminister Urmas Reinsalu oli eile aga kindel, et tänane usaldushääletus läheb edukalt ja pensionireform on põhiseadusega kooskõlas.
Jürgen Ligi, mis te arvate sellest, et pensionireformi vastuvõtmine on seotud võimuliidu usaldushääletusega?
Jürgen Ligi: Usaldusega seob selle mees (Jüri Ratas – toim), kes 2018. aastal ütles viimati, et teine pensionisammas on hädavajalik, kuna vastasel juhul me ei suuda pensioni ja palga suhet hoida. See on täiesti pretsedenditu usaldusega sidumine, sest see on tehtud olukorras, kus õiguskantsler on hinnanud eelnõu põhiseadusvastaseks; ma loodan, et see läheb riigikohtusse, kuigi ega ka riigikohus keela ära teha valitsusel lollusi. Ka põhiseadus ei ütle, et valitsus ei tohi loll olla. Ratas ütleb: usaldage meid, ärge usaldage riigikontrolli, õiguskantslerit, ärge usaldage analüütikuid või ka selle seaduse seletuskirja, mis ütleb, et pensionid vähenevad 30 protsenti ühe põlvkonna jooksul.
Urmas Reinsalu: Homme saab olema meeldiv päev, inimesed saavad paremad võimalused tulevikus oma finantsvahendite üle otsustada. Homme läheb see arutelu edukalt.
Urmas Reinsalu, te panite selga presidenti tögava pusa kirjaga «raha on vaba», aga just president võib plaani – enne valimisi raha laiali jagada – nurjata, kui ta seadust välja ei kuuluta ja lõpuks võib see jõuda riigikohtusse.
Reinsalu: See on nii sisuliselt kui vormiliselt põhiseaduspärane eelnõu. Juhul kui president osutab mingile probleemile ja seda ei kuulutata välja, eks siis parlament arutab seda uuesti ja kas arvestab presidendi märkust või ei arvesta.
Ligi: Põhiseadus ei keela teha lolle otsuseid, põhiseadus ei keela teha pensioneid 30 protsenti väiksemaks. Põhiseadus annab õiguse parlamendienamusel ühiskonna enamusele kahju teha, sest et ta on demokraatlikult valitud. Sina ütled, et inimesed on targad, mina ütlen, et inimesed on keskeltläbi targad, osa on rumalad ja osa on väga targad. Aga kõik nad eksivad.
Reinsalu: Mis mõttes kõik nad eksivad?
Ligi: Kõik eksivad elus eri küsimustes. Kõige lollimasse seisu jäävad need, kes lähevad praegu sammast tühjendama. Aga ühiskond tervikuna kaotab ikka rängalt, sest et demograafilised tõsiasjad jäetakse arvestamata ja lapsed ei saa tulevikus maksukoormusega hakkama, mis neile selle otsuse tõttu langeb, see on kõik arvestamata.
Usaldushääletust on kasutatud ka eelmise, Reformierakonna valitsuse ajal. Näiteks 2014. aastal kritiseeris seda teravalt opositsioonis olnud Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, öeldes, et usaldushääletus on äärmuslik meede, millega blokeeritakse parlamentaarne menetlus. Nüüd te teete sedasama.
Reinsalu: Siin on üks põhimõtteline erinevus. Toonane valitsus läks sõna murdma, läks inimestele juba kehtestatud subjektiivset õigust edasi lükkama. Aga praeguse eelnõu puhul kelleltki mingeid õigusi ära ei võeta. Vastupidi, inimesed saavad õigusi juurde.
Ligi: Keegi ei keela valitsusel teha sigadusi, olla lihtsalt poliitiline aferist, kes saab korraks kätte sajad miljonid, jagab need laiali ega ütle, mis saab 25 aasta pärast. Needsamad ökonomistid, minu kolleegid ja erialakaaslased, ütlevad, et pension saab olema ühe põlvkonna pärast keskeltläbi 30 protsenti madalam. Eesti Pank on saanud täpselt samad tulemused.
Urmas Reinsalu, on see nii?
Ligi: Ei, see ei ole asi, mida tema käest üldse küsida, teda see ei koti! Ma räägin seda, mis on fikseeritud eelnõus!
Reinsalu: Võta, joo klaasist üks lonks külma vett. Ligi võtabki niisuguse Olümposelt rahvale alla vaatava hoiaku. Tema jaoks on see raha laialijagamine. Minu jaoks on see tegelikult inimeste raha, kes on ise selle raha kogunud. Ei ole nii, et fondivalitsejatel on suur ilmatarkus otsustada inimese kogu elupäevade jooksul, mida selle rahaga teha.
Ligi: Räägime sellest etatismist, mida praegu tegelikult pakutakse inimesele: võtke oma sammas välja! Inimene läheb, võtab selle pensionisamba välja, ta maksab selle pealt 20 protsenti tulumaksu, mida ta ei taju. Okei, valitsus saab seal raha laiali jagada. Inimest ei ole hoiatatud, et enne oli see kõik tema enda raha, nüüd on viiendik sellest rahast kõigi oma.