Prügivedu tasub tellida õigeaegselt, et ebavajalikust viisakalt lahti saada

Foto: Shutterstock

Statistika räägib, et iga eestlane tekitab ühes aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Suur osa sellest jõuab prügilasse, kuid endiselt ka metsa alla. Näiteks tõi RMK 2017. aastal riigimetsast välja lausa 281 tonni jäätmeid. Riigimetsale kuulub pea pool Eesti metsast, seega võib eeldada, et tegeliku prügi hulk metsas on poole suurem. Lisaks ostavad eestlased ühes aastas ligi 300 miljonit kilekotti, mille keskmine eluiga on vaid 20 minutit ehk aeg, mil kotiga asju poest koju tuuakse. Kogu maailmas tarbitakse igal aastal suisa 1-5 triljonit kilekotti, millega saaks planeedi ühe tunniga seitsmekordsesse mähisesse pakkida. Kevade saabudes leiame sodi ka teepeenralt, mis loodusesse kindlasti ei kuulu. Miks see nii on?

Ühele osale inimestest läheb looduses toimuv korda, teisele jällegi mitte – nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid käitumismustreid. Ent inimloomusele on üldjoones omane mugavus ja kogumistahe ning ühel hetkel avastatakse, et kogutud asju on ebamugavalt palju. Neist peab lahti saama! Prügi sorteerimine on aga tülikas tegevus, kuna juba ühes päevas suudab inimene piisavalt suures koguses jäätmeid tekitada, mida on lihtsalt mugav ühte kasti kokku visata, maa sisse kaevata või metsa viia.

Eestis on loodud prügi käitlemise ja sorteerimise süsteem, kuid mis põhjusel see hästi ei toimi, pole täpselt teada. Samas eesmärgid on suured. Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik - tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes. Keskkonnaministeeriumi lehelt saab lugeda, et Eesti on alates käesolevast aastast võtnud eesmärgiks võtta ringlusse vähemalt 50 protsenti jäätmetest.

Jäätmehoolduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, kuid et see toimiks, on vajalik iga inimese panus. Seda enam, et kätte on jõudnud kevad ehk suurkoristuse aeg. Prügivedu korraldava, konteinerite rendi ja prügibussi teenuse pakkuja Prügivedu24 esindaja Kristina märgib, et kõige sobivam aeg oma aastaga kogunenud prügist lahti saamiseks on kevad, suvi või sügis. See on aeg, mil inimesed võtavad ette suuremaid korrastustöid kodus või lausa talgupäevi aias. Ka remonti armastavad eestlased teha just neil kolmel aastaajal. Olgu selleks ehituspraht, oksarisu või muud olmejäätmed, on kõige mugavam, soodsam ja loodust säästvam viis oma prügist ühe korraga lahti saamiseks prügikonteineri rentimine. „Kui prügi kogus on väike, saab prügi käitlusesse viia ka prügibussiga,“ märgib Kristina.

Selleks, et prügikonteiner tellida, peab hindama orienteeruvalt prügi kogust. Kristina soovitab selleks külastada esmalt nende kodulehte, vaadata üle, millised on konteineri mõõdud ja seejärel hindama, kui palju on kodus prahti, millest lahti tahetakse saada. Näiteks, kui hoone ehituse või renoveerimise käigus jääb üle betooni või kivisid tasub ehitusprahi äraveoks tellida konteiner mahuga 12-15 m3, sest autol asuva seadme tõstevõime on piiratud, kuid praht ise kaalub palju.  Haljastusjäätmete, hakkepuidu, puuokste ja saepuru veoks tuleks valida konteiner mahuga 20 m3 ja segakoristusprahi jaoks  veokonteiner mahuga 12-20 m3.

Foto: Shutterstock

Kui tundub, et konteiner jääb pärast kevadkoristust oma prügi utiliseerimiseks liialt suureks, võib konteineri rentida ka naabritega mitme peale. Selline süsteem on levinud kortermajades, kus kord aastas tuuakse maja ette teisaldatav konteiner, et korterid, keldrid ja rõdud puhtaks saada. Väiksemad eramajad saavad oma prügiveo organiseerida prügiveobussiga. Prügiveobussi sobib tellida ka kohtadesse, kuhu konteineri paigutamine on keeruline. Buss on mehitatud kahe töötajaga ja äraveoks on sobilikud kontorijäägid, majapidamisjäägid, elektri-ja elektroonikatarbed, suuremamahulised mööblijäägid ja muud kasutuskõlbmatud seadmed. Kristina tuletab meelde, et konteinerisse võib üldjuhul visata kõike ebavajalikku, kuid keelatud on ohtlikud jäätmed ja biojäätmed. Sama reegel kehtib ka prügibussi kohta.

Seega, kui tahad oma prügist viisakalt lahti saada, soovitab Kristina prügi utiliseerimisega tegeleda õigeaegselt ja korrapäraselt, millele lisaks võiks vähemalt kord aastas tellida ka suurema prügiveo teenuse. Loomulikult tasub mõelda sellelegi, kas ja kuidas oleks võimalik mõnda asja taaskasutada.

Prügivedu24 pakub prügivedu Tallinnas ja Harjumaal iga päev, kaasaarvatud puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Meiega saab ühendust SIIT.