Sisuturundus
Eesti Talupidajate Keskliit: käesolev kriis näitab selgelt, kui oluline on kohalik maaelu, põllumajandus ja toidutootmine
Kui Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaeluministeeriumiga alustas paar aastat tagasi agroturismi arendamisega, ei osanud keegi ette näha situatsiooni, milles täna oleme. Veel kaks aastat tagasi saime tunda küll põuast suve ja põllumeeste muret saagi pärast, kuid kõik liikus siiski üles mäge – tööd said tehtud, talutoodang jõudis tarbijani ning valmis oldi kostitama külalisigi. Ent nüüd on nii agro- kui turismisektor kriisis, olgugi, et tänavune aasta tõotab tulla saagirikas, mis võiks mure asemel pakkuda puhast rõõmu. Paraku see nii pole. Talunikud, tootjad, töölised ja paljud teisedki seisavad küsimuse ees: millal see kõik lõppeb, mis meist saab, kuidas ja millal sellest toibume?
Talunikud ei istu siiski käed rüpes, sest kanale ja lehmale pole mõtet selgitada, et maailmas on kriis: nemad munevad ja annavad piima edasi. Lisaks on kätte jõudnud kiire kevadtööde aeg, mis tuleb talunikel lihtsalt ära teha, et sügisel midagi korjata oleks. Seega tuleb töö tegemist kriisist hoolimata jätkata ja kõigil on lootus, et ühel päeval saame edasi minna sealt kust pooleli jäime.
Maainimesed on visad ja nutikad
Selge on see, et maaelu tervikuna, nii suur- kui väiketootjad, on saamas ränka majanduslikku lööki, rääkimata turismisektorist. Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats tõdeb, et olukord on tõesti väga keeruline ja iga päev muutumas. „Teadmatust on palju, ent siiski loodame, et lähiajal hakkab olukord paranema.“
Tõenäoliselt satuvad suurema löögi alla siiski väiketootjad, kes sõltuvad suuresti HoReCa sektorist ja laatadest. Kuna laadad nagu Maamess ja Luige laat sel aasta ei toimu ning hotellid, suurem osa restorane ja catering-i teenust pakkuvad ettevõtted on oma tegevuse pidanud pausile panema on väiketöötlejad sattunud tõsistesse raskustesse. Ats toob välja, et ligi pool väiketöötlejate müügist sõltub HoReCa sektorist, mis tänaseks on oma tellimused kõik tühistanud. „Lisaks on saabunud väiketöötlejatele esimesed teadaanded, et nende koostööpartnerid on ühepoolselt maksetähtaegasid pikendanud juba tarnitud kaubale. Sellises eskaleeruvas olukorras ei suuda väiketöötlejad maksta palka oma töötajatele ega teenindada pangalaene ja liisinguid. Halvemal juhul peavad väiketöötlejad oma tegevuse lõpetama pankrottidega.“
Taluliidu juht märgib, et kriisi saab ületada vaid koostöös ning esmatähtis on aktiivselt tegeleda hetkel erinevate müügivõimaluste otsimisega, mis võimaldaks vastavalt kehtestatud reeglitele turvaliselt tarbijateni kaupa tarnida. „Näiteks on Nopri talu avanud Drive-In või siis „sõida ja osta“ kaubamüügi punkti, kus on võimalik kontaktivabalt maitsvaid piimatooteid osta,“ toob Ats välja. Ta lisab, et talunikud on väga kiirelt kohanenud olukorraga ning aktiivselt otsinud oma tavapärastele müügikanalitele alternatiivseid võimalusi – e-poed, iseteeninduspunktid ja muud säärast. Olusid arvestades on tootjad sunnitud oma toodete müümisel mõtlema „kastist välja“ lahendustele.
Eestimaa Talupidajate Keskliit toetab talunikke sel raskel ajal nii nõu kui jõuga. Ats märgib, et hetkel käivad läbirääkimised ligemale 50 talunikuga, et nad saaksid lihtsustatud ja kiirendatud korras oma toodangut Selveris müüa. Selle tulemusena peaks lähinädalatel poeletile jõudma sadakond kodumaist uut kaubaartiklit. Et need kaubad oleksid selgelt äratuntavad varustab Selver väiketalunike toodete hinnasildid rukkilille kandva tähisega ning sel moel saab igaüks anda oma panuse maaelu jätkusuutlikusse. „Tänases olukorras, kus peame toetama kõiki võimalusi kasutades kohalikke tootjaid ja peretalusid, on Selveri samm väiketalunikele abikäe andmisel väga tervitatav,“ ütleb Ats. Lisaks on Taluliidu eestvedamisel üles ehitatud veebikeskkond, kus talunikud ja tarbijad virtuaalsel kaubakohtumisel kokku viia. Kerli Ats toob välja, et ka riik on välja töötanud majanduspaketi, mille eesmärgiks on abistada raskustesse sattunud ettevõtjaid. „Loodame, et nende meetmetega saavad abi ka agroturismi ettevõtted.“
Agroturism – kas on paslik sellest üldse rääkida?
Igale langusele järgneb tõus ja iga kriis kord ka lõpeb. Seda on elu meile kõigile õpetanud. Ent loomulikult kõik, mis meie ümber hetkel toimub, sarnaneb pigem mõnele ulmelisele Hollywoodi filmile. Kuid ei, see pole film, see on reaalsus, millega tuleb mõnda aega leppida, kohaneda. Ats sõnab, et nii nagu tootmisprotsessis ja oma toodangut müües, tuleb uues situatsioonis olla leidlik ja avatud meelega ka agroturismi valdkonnas. Seetõttu kutsub Eesti Talupidajate Keskliit agroturismi ettevõtteid üles mõtlema oma turismiteenuse virtuaalsele pakkumisele. „Praegu jälgivad kõik talud eriolukorras kehtestatud reegleid ning talud on jäänud külastajatele suletuks, sest kõige olulisem on tagada nii talunike kui ka külalise tervis ja ohutus,“ ütleb Ats lisades, et tema lootus on, et olukord peatselt normaliseerub ning talupidajad ja väiketootjad saavad peatselt külalistele oma uksed avada. Seni tuleb toimida teisiti ning leida alternatiivseid võimalusi.
Kuhu liigud Eesti agroturism?
Agroturism ühendab põllumajandustootmise ja turismi, et pakkuda inimestele võimalust külastada talusid, kogeda maaelu ja pakkuda põllumehele lisasissetulekut. Algatusega on ühinenud 31 talu, kuid nimekirjas võiks neid olla kümme korda enam. Vähemalt selline on Taluliidu eesmärk. „Oleme võtnud numbrilise eesmärgi seadmisel Avatud Talude päeval osalevate talude arvu ehk, et teoreetiliselt võiks agroturismiga liituda pea 300 talu. Täna võtavad gruppe ja külalisi vastu paljud talud ja põllumajandusettevõtted ning meie üleskutse neile on, et nad ühineksid agroturismi märgiga, et saaksime Eestis üheskoos seda teenust arendada.“
Valdkonna arendamine on vajalik, sest ühisel häälel ja toimetamisel on jõud. Agroturism aitab peamiselt väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjaid, kuna annab lisandväärtust põhitegevusele: aitab maandada riske, suurendab tootjate ja toodete tuntust, müüki ning pakub meeldejäävaid kogemusi turistidele, kes talusid külastavad. See on ka viis, kuidas linlane ja koolilapsed saavad luua otsese sideme maaeluga ning näha, kust ja kuidas tuleb puhas ning ehe tervislik, mitmekesine ja eestlaste maitse-eelistusi arvestav talutoit meie lauale. Seega on põllumajandusettevõtetel võimalik agroturismiga tugevdada ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust tänu turismitoodete ja ka traditsiooniliste põllumajandustoodete lisamüügile.
Iga õlekõrs on põllumehele abimeheks, kuna tänapäeva globaalne toidutootmine ning tihe konkurents võib turult välja süüa nii mõnegi väärt väiketegija, kelle reaalne väärtus võib selguda alles raskel ajal. Ka praegu, koroonaviiruse põhjustatud kriisi tulemusena, mil riigipiirid on suletud, on palju räägitud toidujulgeolekust ning sellest, kas ja kuidas saab hakkama kohalik toidutootja kui tekivad tarneraskused, ja kui kaubad ei liigu riikide vahel nii sujuvalt kui varem või juhul, kui harjumuspärasel viisil enam tööd ja töötegijaid ei leia. „Ma arvan, et käesolev kriis näitab väga selgelt, kui oluline on põllumajandus ja toidutootmine. Sellises globaalses kriisiolukorras on ikka kõik riigid oma rahva eest väljas ja see tähendab, et me ei saa loota importtoidule,“ sõnab Ats lisades, et tänaseks on Eestis tegutsemas nii mõnigi agroturismi ettevõte, seda nii alternatiivpõllumajandusettevõtteid kui ka traditsioonilisi põllumajandustootjaid, kes on avatud külalistele aastaringselt. „Nende positiivsete näidete kaudu soovime julgustada ka teisi põllumajandusettevõtteid mitmekesistama oma tegevusi turismiteenustega.“
MIS ON AGROTURISM?
Agroturism on põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid, kogeda maaelu ja maal elamise viise ning lüüa kaasa igapäevases talutöös. Agroturism ei võrdu maaturismiga, vaid on selle oluline tugiharu. Kui maaturismiga saavad tegeleda pea kõik maapiirkonnas tegutsevad turismitalud, siis agroturismiteenust saab pakkuda vaid ettevõte, kelle põhitegevusalaks on erinevate põllumajandus- või kalandustoodete valmistamine.
AGROTURISMI EESMÄRK
Agroturismi eesmärk on pakkuda väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele turismiteenuse osutamisega lisasissetuleku võimalust. Sealjuures võib põhitegevuse kõrvalt pakutavaks turismiteenuseks olla nii majutus kui ka toitlustus, aga ka muud aktiivsed tegevused, mis on seotud konkreetse põllumajandussektori eripäraga. Näiteks talu juures tegutsev talupood, isekorjamise põllud, õppe- ja haridusprogrammid, seminariruumide rentimine, talurestoranid, ekskursioonid karjamaadel, lüpsivaatlused, toodete degusteerimised, käsitööesemete valmistamise töötoad jpm.
KUIDAS ÜHINEDA?
Agroturismiga saab liituda põllumajandusettevõtted, kelle peamiseks tegevusvaldkonnaks on põllumajandus või kalandus ning kes soovib oma põhitegevuse kõrvalt pakkuda lisaks turismiteenust. Kogu info on leitav veebiaadressil www.agroturism.ee ja lisaks ka agroturismi Facebook ja Instagram lehel.