Sisuturundus

Eesti cosplayer: Cosplayer võib olla ükskõik millise eriala esindaja – raamatupidaja, IT-spetsialist, arst või kolleeg kõrvallauast

FOTO: Eesti Ajaloomuuseum

Tänasest kuni 1. novembrini saab Filmimuuseumis vaadata näitust «Elu on kostüümimäng! Cosplay Eestis». Mida aga cosplay täpsemalt tähendab, miks seda harrastatakse ja kellele see mõeldud on, räägib näituse kuraator Galina Zaitseva.

Mida cosplay tähendab? Tõenäoliselt on palju neid, kes kuulevad sellest esimest korda.

Cosplay on kahe inglisekeelse sõna lühend: kostüüm (costume) ja näitemäng (play). Kehastutakse oma lemmiktegelasteks filmidest, TV-sarjadest, arvutimängudest, koomiksitest, animest, mangast.

Miks seda tehakse? Kust see alguse saanud on?

Cosplay’d tehakse üldiselt huvi ja lõbu pärast, aga on ka neid, kes sellega raha teenivad – kirjutavad raamatuid, teevad töötube, töötavad mängufirmadega ja viivad nende mängutegelasi ellu. Kostüümidega inimesi, keda tänapäeval nimetame cosplayer’iteks, sai näha juba esimestel teadusulme kokkutulekutel (ingl science fiction conventions) New Yorgis 1939. aastal. Sõna kasutati aga esimest korda Jaapanis 1984. aastal ajakirjas My Anime.

FOTO: Eesti Ajaloomuuseum

Kui populaarne see Eestis on?

Kuna Eesti on väike, siis on meil ka hobi harrastajate ring väike. Kõige aktiivsemad ja silmapaistvamad võib kahe käe sõrmedel üles lugeda. Muidugi on ka neid, kellele meeldib rohkem omaette olla või väikestes seltskondades cosplay’d teha.

Kuidas teie selleni jõudsite ja kui kaua sellega tegelenud olete?

Avastasin huvi kostüümide tegemise ja esinemise vastu siis, kui töötasin veel linnamuuseumi filiaalis Miiamilla ja tegin erinevaid kostüüme ja etteasteid perepäevadele. Peale seda hakkasin tegema cosplay kostüüme, et osaleda erinevatel võistlustel. Olen sellega tegelenud umbes seitse aastat.

FOTO: Eesti Ajaloomuuseum

Küllaltki pikk aeg. Kelleks te selle aja jooksul end riietanud olete?

Minu tegelased ja kostüümid on pärit animest (jaapani animatsioon), multifilmidest ja arvutimängudest. Olen riietunud näiteks kassiks, küborgiks, elfiks ja isegi kaameraks!

Kust cosplayerid oma kostüümid ja kõik muu vajaliku saavad?

Kostüümi võib osta, panna oma riietest kokku või teha. Materjale kostüümi tegemiseks saab osta kunsti-, ehitus- ja kangapoodidest ja mujalt. Mõni materjal, näiteks EVA-vaht või Worbla nimeline termoplastik, millest tehakse rüüd, on saadaval ainult internetis.

FOTO: Eesti Ajaloomuuseum

See tundub hobina kulukas. Kui kalliks kostüümid ja kogu ettevalmistus minna võivad?

Cosplay on üsna kulukas hobi nii raha kui ka aja suhtes. Palju sõltub muidugi sellest, milliseid materjale kasutatakse. Kvaliteetsed materjalid on alati kallimad ja püsivad palju paremini, kui odavamad. Konkreetset rahanumbrit on raske öelda, sest kõik sõltub kostüümist ja selle detailidest.

Mis kostüümidest pärast saab? Kas neid võib hiljem uuesti kanda või pigem on need ühekordseks kasutuseks?

Valmis kostüümidega saab fotosessioone teha, osaleda teistel cosplay-võistlustel, kanda festivalidel ja isegi maha müüa (oleneb muidugi kostüümi kvaliteedist).

Kas teile meenub mõni seik või äkki olete kuulnud mõnd huvitavat lugu, kui ekstreemseks on mindud, et saada õige detail kostüümile või materjal?

Üks meie näitusel osaleja näiteks uuris väga põhjalikult oma tegelase regiooni, ajavahemiku ja rahvakostüümi ajalugu, et saada kõik detailid täpselt paika. Paljud meist teevad sarnaseid uuringuid.

FOTO: Eesti Ajaloomuuseum

Kust tekkis mõte näitus korraldada?

Cosplay on muutunud mu elu osaks ja ma ei kujuta ette, kuidas selleta hakkama saada. Näitusega tahtsin näidata, et meie riigis on väga andekad ja toredad inimesed, kes oskavad teha üliägedaid kostüüme, grimmi, olla helikunstnikud, näitlejad ja paljut muudki. Ma tahan, et neid märgataks ja tõsiselt võetaks. Cosplay võib olla hobi, aga see hobi nõuab panustust, aega, palju jõudu ja muidugi armastust.

Kui lihtne või keeruline on sel teemal näitusi ja muid üritusi Eestis korraldada? On tegu ju, nagu ütlesite, millegagi, mida väga väike grupp Eestis harrastab. Mida selleks vaja läheb?

Minu teada on see esimene cosplay-teemaline näitus Eestis. On olnud ka pop-up näitused JAFFil (Jaapani Animatsiooni Filmifestival), aga need olid ühe- või kahepäevased.

Eesti inimesed on üsna tagasihoidlikud ja neid on suhteliselt raske kätte ja kokku saada. Näituse korraldamise puhul pidin olema ise väga aktiivne ja kutsuma inimesi osalema. Puhtalt cosplay-üritusi Eestis ei ole. Kui korraldatakse üritust, siis cosplay on vaid üks osa sellest. Tihtipeale on need popkultuuri, ulme, arvutimängurite jne teemalised üritused. Palju kohtutakse omavahel ja teiste Baltiriikide cosplayer’itega mitu korda aastas erinevatel popkultuuri festivalidel ja kokkutulekutel väljaspool Eestit, näiteks UniConil ja HyperTownil Riias, Comic Con Balticsil Vilniuses jne.

FOTO: Eesti Ajaloomuuseum

Kes siis ikkagi on inimesed, kes cosplay’d harrastavad?

Cosplay-kogukonnas öeldakse: „Cosplay is for everyone.“ See tähendab, et kostüümimängu võivad teha kõik, kes tahavad. Isegi maailma tuntuimad cosplayer’id alustasid väikeste projektidega ja tegid kostüüme käepärastest materjalidest. Cosplayer võib olla ükskõik millise eriala esindaja – raamatupidaja, IT-spetsialist, arst või kolleeg kõrvallauast. Ei ole ka vanusepiiranguid, mis tähendab, et eri põlvkonna inimesed, näiteks vanaema ja lapselaps, võivad üheskoos seda hobi harrastada.

Teie hinnangul: kui tõsiselt meie cosplayerid seda võtavad? Teinekord on stiilipidudeks või kadri-mardi jooksmisekski keeruline inimesi nõusse saada, et nad osaleksid. Kui avatud me sellele oleme?

Cosplay on enamat kui tavaline stiilipidu. Cosplay’d võib võtta väga tõsiselt, kui võistlustele minnakse. Võistlustel hinnatakse kostüümi kvaliteeti, sarnasust tegelasega, grimmi, etteastet ja paljut muud. Kui cosplayer tahab võita, on tema panus kostüümi tegemisse väga suur. Tihtipeale õpitakse uusi tehnikaid, materjalide käsitlemist ja mõnikord omandatakse täitsa uus eriala. On muidugi ka sellised cosplayerid, kes ei ole võistlustest huvitatud ja teevad kostüüme lõbu ja sõpradega koosolemise pärast.

FOTO: Eesti Ajaloomuuseum

Tagasi üles