INTERVJUU ⟩ EKRE esitas valitsuse plaaniga nõustumiseks oma tingimuse

Välisminister Urmas Reinsalu.

FOTO: Remo Tõnismäe

Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) kinnitas, et EKRE jäi koalitsioonipartnerite plaaniga leevendada sisenemispiiranguid nõusse seepärast, et sügisel võetakse vastu seadus, mis kitsendab oluliselt kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste siin õppimise võimalusi. 

Millal see otsus (muuta sisenemispiirangud leebemaks) jõustub?

Valitsuse huvi on see jõustada kohe. Valitsus teeb tõenäoliselt veel täna telefoniistungi, kus ta võtab vastu ametnike poolt ette valmistatud tehnilise protseduuri ja seal on kirjas siis ka täpne rakendumise hetk, mis saab olema lähimas tulevikus.

Kuivõrd suur on selle otsusega kaasnev terviserisk? Näiteks mis on Ukrainas hetkel nakkuskordaja?

Nakkuskordaja Ukrainas oli reedel vist 27 juhtu 100 000 elaniku kohta. Ma arvan, et see karantiini ja testimise põhimõte, et nii alguses kui ka pärast karantiini testitakse, peaks seda riski maandama. Ka Euroopa Liidus on praegu riike, kust inimesed saavad Eestisse tulla, aga ka seal on nakatumiskordaja tegelikult kõrgem kui 16 juhtu 100 000 elaniku kohta. Ka nemad on karantiinis.

Kui kerge oli EKREga see kompromiss saavutada?

Ma tegin ettepaneku leida hooajatööliste osas kokkulepe juba neljapäeval. Siis me lahendust ei leidnud. Järgnes 96 tundi läbirääkimisi, nii et oli väga kerge, kui tulemus peale 96 tundi tuli. Ja ega ratsionaalne probleem on ju olemas, riigivalitsemisel sa ei saa eitada tegelikkust.

Miks te lühendate võõrtööliste siinviibimise aega?

See oli ka üks kokkuleppe punkt, mida Isamaa toetas, nimelt selle kaalutlusega, et meil seisab ees ka oma tööturul olukord, kus meie inimesed kaotavad töö. Meie enda tööturu kaitsemeetmena sai kokku lepitud, et see hooajatöötamise aeg lüheneb 270 päevalt 180 päevani. See norm jääks kehtima 2022. aasta kevadeni. Reformierakonna eelnõu poleks ju sisulist lahendust pakkunud, sest neid inimesi, kes 31. juuli seisuga oleks pidanud lahkuma, oli vaid mõnisada inimest. Valitsuse lahendus on lihtne ja selge, me naaseme lihtsalt koroonaeelse olukorra juurde, rakendades tervisemeetmeid inimestele, kes Eestisse tööle tulevad. 

Seal sees on ka punkt, et tuleb hakata valdkonna keskmist palka maksma.

Valitsus leppis kokku, et sissetulekubarjääri kaheks aastaks oleks mõtet tõsta, praegu on see tavaline Eesti miinimumpalk. Nüüd kui kõrgeks seda sissetulekubarjääri tõsta ja kuidas seda on õiguslikult võimalik teha, lepiti kokku, et tehakse õigusanalüüs, kas Euroopa Liidu hooajatööde direktiiv võimaldab seda barjääri tõsta. Kui see on võimalik, siis me seda teeme lähtudes oma tööturu kaitsemeetmetest. See eeldab seadusemuudatust.

Kas vastab tõele, et saite EKRE nõusse nii, et lubasite neile, et sügisel võetakse vastu seadus, mis oluliselt kisendab kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste siin õppimise võimalusi?

Jah, vastab küll tõele. Isamaa nõudmine oli see, et me läheksime selgelt üle põhimõttele, et ingliskeelseid tasuta õppekavasid ei oleks, et kolmandatest riikidest siin ingliskeelset õppekava taotlejatel tuleb maksta. Seal oli ka põhimõte, et kui inimene on hariduse omandanud, siis tal ei teki automaatselt alust riiki jääda. Ja Eestis õppimisega ei saa kaasneda täiendavat pererännet. Ka kolmandatest riikidest pärit üliõpilastele hakkavad kehtima töötamisel kitsendused, kui on antud õppimiseks luba, siis see ei saa olla moonutatud nurgatagune tööluba.

Tagasi üles