Sisuturundus

Hansaplanti aednik Hanna kummutab müüte: 3 levinud müüti viljapuude kohta

FOTO: Hansaplant

Vahepeal on nii, et müüdid saavad alguse ja lähevad rahvatarkusena lendu. Kuid mõned levinud müüdid on sellised, millega me võime tegelikult oma taimedele, seal hulgas ka noortele viljapuudele liiga teha. Hansaplanti aednik Hanna murrab müüte, mis on seotud viljapuude istutamisega.

Müüt nr 1. Viljapuid ei tohi sügisel istutada, sest nad ei jõua juurduda ja nad võivad seetõttu talvel välja minna.

Aednik Hanna vastab. Tegelikult on sügis on viljapuude istutamiseks lausa ideaalne aeg. Sagedased vihmahood aitavad noorel taimel juurduda ja seetõttu on sügis mugavale aednikule istutamiseks isegi sobilikum aeg kui kevad. Kevadel võib päike ning vihmapuudus tekitada hoopiski kuivakahjustusi, mistõttu peab aednik olema kastmisega eriti hoolas. Sügisese istutamise juures võiks järgida põhimõtet, et potitaimed saaksid maha pandud enne oktoobri lõppu, sest siis on soojakraade veel piisavalt. Külmaõrnemad maguskirsi-ja ploomisordid võiksid jääda siiski kevadesse.

Müüt nr 2. Viljapuid ei tohi esimesel aastal väetada.

Aednik Hanna vastab. Juba istutamisel on soovituslik lisada istutusaugu põhja kõdusõnnikut, kompostmulda või mineraalväetist, et tõsta mulla viljakust. See soodustab juurdumist, sest nii hakkavad juured kiiremini toitainete poole liikuma. Istutamisel ja väetise lisamisel tuleb aga järgida, et väetis ei saaks otsekontakti juurtega, sest nii võivad noore puu juured saada kahjustatud. Sügisel on soovituslik lisada istutusaugu põhja pikatoimelist Osmocote väetis ning kohese mullaviljakuse tõstmiseks huumusrikast kompostmulda või kõdusõnnikut. Kui istutusauku on lisatud orgaanikat, siis mineraalväetised võiksid jääda kevadesse. Kui väetamine on jäänud unarusse, siis on esimesel paaril aastal soovituslik kasutada ka sügisväetisi ning seatl edasi eelistada kevadist ja suvist väetamist.

FOTO: Hansaplant

Väetise kogus sõltub mulla viljakusest ja viljapuu liigist. Luuviljalised (ploomipuud, pirnipuud) soovivad kasvukeskkonnaks aluselisemat mulda ning seemneviljalised (õunapuud, pirnipuud) eelistavad nõrgalt happelist keskkonda. Aluseliseks aitab mulda muuta näiteks dolomiidijahu ehk lubjakivituhk. Väetamisel on oluline järgida, et väetatakse ainult niisket pinnast – kui pinnas on väga kuiv, siis võib väetis viia ka viimase vee taimest välja ning nii võib taim saada väetamise asemel hoopis kuivakahjustuse.

Müüt nr 3. Noori viljapuu istikuid ei tohi tagasi lõigata.

Aednik Hanna vastab. Tegelikult on soovitatav viljapuid tagasi lõigata igal aastal, sh noori viljapuid. Ka puukoolides lõigatakse viljapuid võra kujundamiseks ning sama võiks jätkata ka koduaias. Viljapuude võra kohta on öeldud, et võra võiks olla nii hõre, et sealt saab mütsi läbi visata. Kõige paremini kannavad vilju oksad, mis kasvavad juhtoksa suhtes 45 kraadise nurga all. Viljapuud olgu pigem madala ja laiuva, kui kõrge ja püstise võraga, sest nii saavad ka madalamatel okstel olevad viljad piisavalt valgust ja kasvavad suuremaks. Lisaks on hõredama võra puhul päike ja tuul head abilised, sest nad kuivatavad seenhaigustele soodsat niisket keskkonda ning see omakorda pidurdab haiguste levikut. Viljapuude lõikamise kohta saad kõige parema info Hansaplanti lehelt.

Juba sel laupäeval, 12. septembril toimub aianduskeskuses Hansaplant Suur viljapuude päev. Viljapuude ja marjapõõsaste valimisel annavad nõu Hansaplanti aednikud, Pruuli Puukooli viljapuude ekspert Miina Pruuli ning Eesti Maaülikooli aianduse professor Kadri Karp. Lisaks sellele toimuvad veel praktilised viljapuude istutamise töötoad ning traditsiooniline eestimaalaste LEMMIKÕUN 2020 valimine. 

Tagasi üles
Back