Teadusuuringud aitavad kaasa Eesti puidukeemia arengule

Copy
Eestis tekib igal aastal üle miljoni tonni puidu jäätmeid, mida kasutatakse enamasti kütteks.
Eestis tekib igal aastal üle miljoni tonni puidu jäätmeid, mida kasutatakse enamasti kütteks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Puidukeemia on Eesti puidutööstuses seni vähem arendatud, kuid väga perspektiivikas valdkond. Et teadusasutused suudaksid puidutööstusele selles vallas arendustuge pakkuda, tellib Eesti Teadus­agentuur järgmise kolme aasta jooksul ülikoolidelt seitse rakendusuuringut – kuidas väärindada Eestis vähekasutatud puuliike ja puidutööstuse jääke senisest mitmekesisemalt ja suurema lisandväärtusega.

Eestis tekib igal aastal üle miljoni tonni kuiva puidu jäätmeid, mida kasutatakse enamasti kütteks. Eesti Teadus­agentuuri programmi ResTA toel uuritakse, kuidas puidu keemilise ja molekulaarse töötlemise tehnoloogiat arendada. See võimaldab toota puidujääkidest biokemikaale või puidu biomassil põhinevaid polümeere kõrgtehnoloogilisteks rakendusteks (ehitusvahud, värvid, pakendid).

Uurimisprojekte teevad Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadusrühmad.

„Konkreetsete tehnoloogiate arendamise kõrval on äärmiselt oluline, et projektide käigus luuakse uut oskusteavet puidukeemia vallas ja koolitatakse tippspetsialiste, mis omakorda loob valdkonna ettevõtetele koostööbaasi,” ütles programmi ResTA juht Indrek Tulp. „Koostöö kaudu jõuavad uudsed lahendused ka ettevõtlusse.”

Puiduvaldkonnale tähtsad rakenduslikud uurimisteemad aitasid ühiselt välja valida ministeeriumide, riigiasutuste, ettevõtluse ja ülikoolide esindajad. 2023. aastal lõppevate uuringute eelarve on 3,7 miljonit eurot, mis tuleb programmi „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine” ehk ResTA kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles