Päikesejaam toob põllumehele kasumit ilmast sõltumata

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Pilsu talu peremees Madis Ajaots tõdeb, et sügisesel viljakuivatamise ajal ei jää oma toodetud elektrist midagi üle, kuid nuputada tuleb, kuidas kevadel päikeseelektrile rakendust leida.
Pilsu talu peremees Madis Ajaots tõdeb, et sügisesel viljakuivatamise ajal ei jää oma toodetud elektrist midagi üle, kuid nuputada tuleb, kuidas kevadel päikeseelektrile rakendust leida. Foto: Kristjan Teedema

Maapiirkondade maastikus torkavad üha enam silma päikesejaamad. Need aitavad põllumeestel tootmist säästlikumaks muuta, enda toodetud voolu kasutatakse näiteks muidu suuri elektriarveid toonud viljakuivatites ja meiereides.

Viljandimaal tegutsev Pajumäe mahetalu paigaldas 57kilovatise päikesejaama kolm aastat tagasi, kui ehitati uus meierei. Talu peremees Viljar Veidenberg (pildil) seletas, et meierei kasutab palju elektrit. „Eriti palju läheb, kui väljas on soe ja meierei jahutussüsteemid vajavad tööks ohtralt voolu,” lisas ta. „Pealegi on meil suund keskkonnasäästule, nii sobisid päikesepaneelid hästi meie projektiga.”

Talu peremehe sõnutsi näitab senine kogemus, et tehtud otsus oli õige. Seda enam, et paneelid toodavad kõige enam elektrit just siis, kui nende tootmine seda kõige enam vajab. Uus meierei tarbib vanast rohkem elektrit ja päikesepaneelid katavad kaaluka osa elektrikulust.

Pajumäe talu kasutab valdava osa enda toodetud elektrist ise ära. Tegelikult kulub elektrit rohkemgi ja nad peavad võrgust lisaks ostma, vahel harva tekib ka hetki, kui natuke läheb müüki.

Veidenberg tõdes, et paneelidest on kõige rohkem kasu, kui võimalikult palju nende toodetud elektrist ise ära tarbid. „Kui asendad päikesepaneelidega selle, mille muidu oleksid võrgust ostnud,” seletas ta.

Mida kevadel teha?

Seemnekasvatusega tegeleva Madis Ajaotsa Pilsu talus on 200kilovatine päikesejaam töös olnud kaks aastat. Jaama ehitamiseks saadi toetust PRIA-lt.

Elektrit kulub talus palju, eriti sügisesel viljakuivatamise ajal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles