Afganistan lendas perifeeriast maailmapoliitika keskmesse

Afganistani juht Mohammad Najibullah Genfi lepingu sõlmimisel 14. aprillil 1988. Nõukogude Liit lubas lepingus Afganistanist väed üheksa kuu jooksul välja viia. Foto: Reuters/ScanPix

Afganistan on olnud maailma suurjõudude omavahelise võimuvõitluse mängumaa 19. sajandist alates, kui Venemaa ja Briti impeeriumi vahel puhkes niinimetatud suur mäng Afganistani ja Pärsia mõjusfääride piiritlemiseks. 20. sajandi külma sõja ajal hoidis Nõukogude Liit Afganistani kindlalt enda külje all, mis tipnes sissetungiga 1979. aastal.

NSVLi juhtkond, ilmselt lähtudes kiirest ja edukast operatsioonist Ungaris ja Poolas 1956. ja 1968. aastal, ei osanud ette näha ei pikalevenivat partisanisõja puhkemist ega seda, kuidas vaatavad sõjakäigule Afganistanis teised maailma riigid.

Afganistanis paiknenud diplomaadid, KGB ohvitserid ja sõjaväeluure GRU olid küll riigis toimuval silma peal hoidnud, ent nende ettekanded olid vastukäivad. Lähtudes külma sõja loogikast, oli NSVLi juhtkonna põhimure, et Afganistani valitsus võib hakata NSVLi mõju kõrvale otsima teisi võimalusi.