LIIKLUSAASTA KOKKUVÕTE ⟩ Politsei pitsitab kiiruseületajaid mobiilsete kaameratega, statistika ei taha aga paraneda (7)
/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)
9. veebruar 2021, 17:04
/nginx/o/2020/05/07/13088594t1h8d8e.jpg)
Eestis oli eelmisel aastal 1365 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1574 ja hukkus 60 inimest. Politsei kasutab liiklusjärelvalve tõhustamiseks järjest enam moodsat tehnikat, mille abiga rikkujaid tabatakse.
Võrreldes 2019. aastaga vähenes liiklusõnnetuste arv 49 ja vigastatute arv 166 võrra, kuid Eesti teedel hukkus seitse inimest rohkem.
Seda hoolimata sellest, et koroonaviiruse tõttu vähenes liiklussagedus teedel. «Statistika näitab, et liiklussagedus langes väga kõvasti. Aprillikuus näiteks 34 protsenti. Sellega me selgitame ka liiklusõnnetuste üldarvu ja vigastute arvu vähenemist,» ütles transpordiameti strateegilise osakonna juhataja Erik Ernits.
Samas tõi Ernits välja, et tegelikult oodati õnnetusjuhtumite ja vigastatute näitajas suuremat langust. «Covidi esimese laine ajal jõuti kogu Euroopas järeldusele, et liiklusõnnetuste arv ei vähenenud selle potentsiaali ulatuses, mida oleks võinud liikluse vähenemine esile kutsuda.»
Täitmata eesmärk
Liiklusohutusprogrammis oli 2020 vahekokkuvõtete tegemise aasta. Eesmärgiks oli seatud tähis, et kolme aasta keskmisena (2018–2020) ei hukkuks liikluses rohkem kui 50 inimest. Eelmisel aastal pidanuks selle eesmärgi täitmiseks liiklussurmade arv langema vähemalt 31ni.
Läks aga risti vastupidi: 60 liiklussurma on viimaste aastate üks kõrgemaid näitajaid. «Ühest põhjust muutusel ei ole. Kui midagi positiivste proovida otsida, siis õnneks ei ole me langenud tagasi 2015. ja 2016. aasta tasemele. Aga sellega (eelmise aastaga - toim) ei saa kindlasti rahul olla,» möönis Ernits.
Hukkunutega liiklusõnnetuste peamised riskid on jätkuvalt kiiruse ületamine, joobes juhtimine ja turvavarustuse mittekasutamine.
Politsei sõnul ei saa alahinnata ka roolis kõrvaliste asjadega tegelemist. Statistikas see küll suures ulatuses ei kajastu, kuid eelkõige seetõttu, et seda on traagiliselt lõppenud õnnetustes tagantjärele väga raske tuvastada.
Mullune aasta paistab silma ka ühesõidukiõnnetuste, eelkõige jalg- ja mootorratturitega toimunud liiklusõnnetuste arvu hüppelise kasvuga. Toimus 528 ühesõidukiõnnetust, mida oli 43 protsenti rohkem kui 2019. aastal.
Politsei uus taktika
Politsei jaoks oli 2020. aastal liiklusrikkumisi vähem kui eelmisel aastal. Kokku registreeriti 100 234 süütegu, millest 43 820 olid kiiruseületamised. Mõlemad näitajad on ca 7000 võrra väiksemad kui aasta varem.
2020. aastal saadeti 202 208 trahviteadet kiirus- ja mobiilsete kaamerate tuvastatud rikkumiste kohta, neist 123 169 rikkumist registreerisid mobiilsed kiiruskaamerad. Võrreldes varasemaga on see märkimisväärne kasv, mis on peamiselt tulnud mobiilsete kiiruskaamerate tööaja mitmekordistumisest.« Värbasime tööle lisajõudusid, kes mobiilsete kiiruskaameratega väljas käivad. 2019. panustasime mobiilse kaamera töösse 1500, eelmine aasta juba 7900 töötundi,» kirjeldas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe.
Kokku on PPA kasutuses kaheksa mobiilset kiiruskaamerat.
Jätkuvalt valmistavad politseile suurt muret roolijoodikud. «Eelmisel aastal tabasime 6669 joobes juhti, keda on pisut vähem kui 2019. aastal. Ent nende puhul on 4 protsenti kasvanud kriminaalses joobes juhtide arv, keda mullu tabati liikluses 2752,» märkis Kullamäe.
Joobes juhtide kasvav hulk on seda üllatavam, et kevadise eriolukorra aja peatati ajutiselt nakkusohu tõttu puhumisreidid, nii et liiklusjärelevalve käigus tehti kokku ligi 750 000 joobekontrolli, mida oli ca 170 000 vähem kui mullu.
Vormikandjad rõhutavad, et joobes juhtide tabamisel on väga suur roll kaasliiklejatel. «Politseile on joobes juhtide tabamisel suureks abiks ka kogukondlik järelevalve. Möödunud aastal sai häirekeskus rekordilised ehk pisut enam kui 11 000 teadet võimalikust joobes juhist,» ütles Kullamäe.